Aitäh, härra President!

Thank you, Mr President


Innovatsioon Eestis ja Euroopas

Eile avalikustati värske European Innovation Scoreboard 2006 ja selle raames esitleti Majandusministeeriumis ka uuringut Innovaatiline tegevus Eesti ettevõtetes 2002-2004. Väärt ettevõtmised mõlemad, kuigi kahju, et ühe kõige dünaamilisema eluvaldkonna puhul saab uuringust teada, milline oli olukord ja areng Eestis 3-5 aastat tagasi. Tänasest ei tea tegelikult keegi midagi kvantitatiivset. Ja homset puudutavad juba hoopis teised dokumendid — arengukavad, mitte uuringud.

Tunnistan, et kumbagi viidatud kogumit läbi lugeda ma ei jõua ja ei plaanigi. Diagonaalis tutvutud ja edaspidi referentsmaterjalina kasulik. Üks mõttearendus siiski:

Read the rest of this entry »


My new job: first launch

For about two weeks now I’ve been acting in a new role in Skype as General Manager for eCommerce (while still holding the role of GM for Skype in Estonia). As with any change in positions it always takes quite an effort to get up and running, but I already see light in the end of that tunnel. Fortunately there is a great team of individuals and a pipeline with highly potent projects in place.

Read the rest of this entry »


Palju õnne: Tiigrihüpe 10!

Tiigrihüppe programm sai täna kümneaastaseks ja tähistas seda rahvusvahelise konverentsiga Kogu tõde Tiigrihüppest.
Olen Tiigrihüppe Sihtasutuse asutajaliige (noorim, selgus täna; professor Leo Võhandu olla vanim) ja sellele eelnenud Tiigrihüppe Peakomitee liige, toona õpilaste esindajana. Sestap olen jõudumööda TH arenguga ka hiljem kursis katsunud püsida. Seekordselt ürituselt jõudsin kahjuks läbi vaid pisut enam kui tunnikeseks, pressikonverentsile osalema ja konverentsi avasõnu kuulama.

Read the rest of this entry »


Un-age your brain

A friend recently pinged me in fear:
[13.02.2007 21:48:36] DS: anyway, wii is blaming me that my “fitness age is 66 years” and nintendo ds claims that my “brain age is 55 years”…

For added context, he is not that much over 30.

I remembered this chat when I read about the 4-week Quest to Be Smarter in Wired. There still is hope, isn’t there?

Even though I never played either of the devices referred to, I think out of the list of things to do to improve I’m doing fine only on the coffee front. My average hours of sleep per night probably are around 5-6 hours lately. And the diet of choice: tasty. Even though the latter would probably improve both the Wii and Nintendo DS performance.


Milleks need reportaazhid?

Sulev Vedler kirjutab viimases Eesti Ekspressis Tööandjate Keskliidu sellenädalasest võimuvõitlusest. Avastasin eile, et ekspress.ee domeenist on hakanud siia blogisse laekuma lugejaid ja seeläbi, et sealse artikli teine pool põhineb suuresti minu kokkuvõttel Tuuelohe lend 2007 konverentsist.

Mult on paar korda küsitud, miks ma viitsin kirjutada referaate üritustest kus osalen. Et mis see mulle annab. Pole ju nagu oma mõtted vaid pigem teiste omade vahendamine. Näiteks sellepärast:

  1. See ei võta erilist vaeva, kuna tihtipeale teen saalis või laval istudes märkmeid niikuinii.
  2. Ma kohtun iga päev inimestega, kes on palju targemad kui mina ja kes näevad asju hoopis teise nurga alt. Nende mõtete läbiseedimisel ja ka arhiveerimisel on minu jaoks väärtus.
  3. Meediavälise amatöörina on mul luksus mitte olla objektiivne reporter. Mõtted, mis kirja panen läbivad enne subjektiivse filtri ja ehk saavad ka külge algallikast erineva tõlgenduse ja/või lisakommentaari.
  4. Ja lõppude lõpuks – loodan, et kõigest ülaltoodust on ka teistele inimestele kasu, kes mingile üritusele või kohtumisele ei jõudnud (nagu Sulev seekord) või ei saanudki sattuda.

Seega aitäh lugemast ja aitäh ka korduvkasutamast, seniks kuni algallikale korrektselt viidatud.


Muinsustervitus

Olen laupäeviti autoga sõites juba päris palju kordi sattunud juhuslikult kuulama Jüri Kuuskemaa saadet Memoria. Võinoh, mitte kunagi kogu saadet, aga selle algust. Ja iga kord teeb mulle samavõrra nalja tema avasõna “Muinsustervitus!”. Stiilipuhas komponent Kuuskemaa isiklikust, keskaegse-tallinna-elav-kehastus brändist.

Ükskord siiski peaks sihtima kuulma hoopis saate lõppu. Huvitav, kas hüvastijätuks kõlab “Reliktipakaa!”?


Okonomiyaki @ Abeno

okonomiyaki
Without the intent of becoming a restaurant review blogger now, here still is another one: Abeno, the Okonomiyaki place. Interestingly enough they claim to be the only one of this kind of Europe, however right above the reference to “we do have another place in London” in their menu.
Okonomiyaki is a Japanese crossover between pancake and omlette, in the most naive european terms. The Kansai/Osaka versions are based on rice and the Hiroshima ones on noodles. And Extra Grande Modern ones at Abeno have both. Mixed with egg, bacon, choice of meat or seafood, asparagus and whatever not. Probably you’d get away with adding almost anything you like. In the strech case you can make “okonomi” the “economy” food made of what you’ve got.
As with many things Japanese the cooking process for okonomiyaki is as enjoyable as the result. It all happens on the hotplate in the middle of the table, with acute sequence of components and care. Especially cool are the finishing touches, from thin spirals of mayonnaise to seaweed powder and – my favourite – extremely thin slices of ham that keep “dancing” when thrown on the hot cake.
Anyway, a nice discovery for me from the Japanese kitchen, a bit off the usual sushi-miso-yakiniku route. Thanks, Duncan.


Valentine the Cat

valentine's dinner table  decorations
Cat of Hearts aka the Valentine’s Day dinner table decorations reshuffled in the Three Sisters restaurant. As a sidenote, the 3S hotel which hosts the restaurant would definitely be my #1 choice for a place to stay at if I didn’t live in Tallinn but just travelled here occasionally.
The whole evening was just perfect. The oysters very fresh (as the should be on a Wednesday, as most places up north here fly their batches in every Thursday). Our friend Jenny the Sommelier did a fabulous job with matching wine: a proper Beaujolais (not one of those bubblegummy grape juice drinks of Noveau) to accompany deer carpaccio and a strong South African Zinfandel with the white and oily cod, as a bit more unorthodox combination. Mmm.


Sissepekstud autoaken

Car window "surprise"
Mulle lihtsalt ei mahu pähe, milliste värdjatega tuleb aeg-ajalt ikkagi soovimatult kokku puutuda.
Fotol nähtav vaatepilt avanes täna hommikul Tallinna kesklinnas. Ede maja ette pargitud autol oli lihtsalt pulli pärast aken sisse löödud, autost midagi varastatud ei olnud. Sama lugu ka kõrvale pargitud naabrimehe autoga. Helistasin politseisse, kes helistasid mõne aja pärast tagasi, et neil siiski ei ole vaja kohale tulla – täna öösel olla Ravi tänaval ja mujal kesklinnas autoklaase sisse pekstud nii massiliselt, et nad on öösel juba ringi tiirutanud ja ka kõnealusest autost on pildid olemas, vaja ainult avaldus sisse viia.
Lihtsalt ei ole sõnu. Isegi ebaviisakaid napib.
Ahjah, positiivseid killukesi (teadlik sõnavalik) kogu asja juures siiski ka. Minu enda kõrvalmaja ette pargitud autot millegipärast säästeti. SEB liisingu kahjukäsitlus oli kohal ca 15 minutiga, auto teenindusse vedaja pisut enam kui tunniga. Ja politsei 110-dispetsher oli nii kõnet vastu võttes kui tagasi helistades viisakam ja toredam suhtleja kui mõni keskpärasem privaatpanganduse kliendihaldur.