2 min read

Palju, aga samas ka vähe tarku inimesi

Käisin täna IKT Doktorikooli kutsel nende 2. aastakonversentsil rääkimas kommunikatsioonitehnoloogiatest ja nende tulevikust. Sirvides ülejäänud kahte päeva paralleelsessioonidena sisustavate ettekannete kokkuvõtteid oli minu räägitu kindlasti kõige vähem teaduslik, et mitte öelda naiivseim osa kogu üritusest, ilmselt isegi võrreldes õhtul saunalaval aset leidvaga.

Aga tarkade inimestega on alati huvitav juttu ajada, seega mõned emotsioonid ja mõtted tänasest.

Esiteks, enamasti torkab silma Tartu ja Tallinna ülikoolide vaheline konkurents kõikvõimalikes vormides. Sestap on IKTDK kui selline üks silmapaistev ja kiiduväärt algatus, kus TTÜ, TÜ, Küber ja nende Soome partnerid sõbralikult koondunud on.

Koonduda on ka põhjust, sest IT hariduse väärtusahel on Eestis palju sügavamalt nässus kui see igapäevastes “Eestis on tööjõud otsas” kurtmistes välja paistab. Eelmise ja tänavuse aasta avalikud algatused (mida veavad EITSA, IT Kolledzh, nüüd ka ITL) keskenduvad eelkõige gümnaasiuminoorte haridusvalikute suunamisele reaalteaduste ja rakendusliku IT poole. Ka see on oluline, aga samal ajal tuleb vaadata ka, mis neist äraräägitutest edasi saab.

Enamasti on vastus lihtne – teisel kursusel tööle ja selle kõrvalt hädaga bakalaureusekraadini, kui sedagi.

Läbi magistri ja doktoriõppe jõuab läbi häda üks sajaviiekümnest. Ja doktorikraad on professorikoha eeldus. Loogiline järeldus – kes neid tänaseid gümnasiste omakorda õpetab 5-10 aasta pärast?

Doktorantuuris teadusest elatuja peab anno 2007 olema valmis 5000-krooniseks sissetulekuks vanade erasektoris töötavate sõprade 5-10 korda parema elu taustal. Teadlaseks saamise eeldus on see, et sa oled sotsiaalne ja majanduslik heidik?

Selliseks eneseohverduseks on valmis nii vähesed, et kui Hansapank tänuväärt rahaga Tartu Ülikooli kohale jõudis, oli selle eest tarkvaratehnoloogia professori kohale 15 kandideerija seas… null eestlast. Isegi 4000-6000 EUR kuupalgapakkumise peale.

Seega, müts maha tänaste doktorantide ees. Kavatsen neid nõu ja jõuga ka edaspidi aidata, kuigi erasektori suutlikkus riigi tegemata töö ära teha on siiski mõnevõrra piiratud.

comments powered by Disqus