Tuulelohe lend 2008

Tuulelohe lend 2008
Kuna [eelmise aasta postitus sellelt ürituselt](http://sten.tamkivi.com/2007/02/paar_paeva_eesti_majanduspolii.html) on üks selle blogi läbi aegade loetumaid, jagan ka seekord oma märkmeid [Eest Tööandjate Keskliidu](http://www.ettk.ee/) aastakonverentsilt [Tuulelohe lend 2008](http://www.ettk.ee/et/koolitus/tuulelohelend2008/programm2008). Kui eelmisel aastal oli üritus pühendatud ETTK, siis seekord Vabariigi enda 90ndale juubelile.
Alltoodud värvikamad arvamused ja huvitavad faktid eri esinejatelt on toodud toimetamata ja analüüsimata. Soovi korral võite viimast teha kommentaarides.


Jürgen Ligi, Riigikogu rahanduskomisjon:

  • 45-aastase, 20-aastase staazhiga inimese vabastamise kulu (nädalapalkades):
    • eesti 36
    • soome-rootsi 26
    • usa 0
  • Eesti on maailmas tööjõuturu vabaduselt 158. kohal
    • Eesti jalgpall pole vist nii madalale langenudki

Erinevad esinejad:

  • Nende töötajate, kes kaitset reaalselt vajavad, kaitsega peaksid tegelema nt ametiühingud, mitte kõikihõlmavad seadused

Lars Christensen, Danske Bank:

  • it is much better what Estonia is doing to join eurozone – conservate fiscal policy, fighting inflation, etc… Those already in the Euro club tend to misbehave.

President Toomas Hendrik Ilves:

  • ostujõu pariteet Eesti võrdlustes muude riikidega on enesepettus (sellest sõltuvalt oleme Soomest kas 1.5x või 3x maas). Tartu maantee laiemaks ehitamine vajab reaalset raha, mitte pariteeti.
  • Eestil ei ole tööturu avamisest pääsu. Paindlikkus on väikeses avatud majandus vältimatu. Aga paindlikkus peab olema tööturu osapoolte vahel tasakaalus, mitte kummagi monopol.
  • küsimus ei ole lihtsalt selles, et valitsus lasku rohkem välismaalasi sisse. Kuni teise nahavärviga inimene võib selle eest peksa saada, on selge, et otsus & vastutus on suuremad kui see kvoot.
  • minu arust Eestis ei ole võõrahirm suurem või väiksem kui mujal Euroopas.
  • USA madalaimad maksud on Kentuckys ja Arkansas, aga seal ei taha keegi elada. insenerid kolivad massidena Californiasse, sest seal on huvitavad väljakutsed ja hea keskkond, mitte madalaimad maksud.

Raivo Vare, moderaator:

  • Me oleme avatud majandus, aga suletud ühiskond.

Jüri Pihl, siseminister:

  • eelmisel aastal lasti riiki 100% lubatud välismaalaste kvoodist – 623 inimest
  • KUI uus seadus tuleb, siis kvoot kahekordistub. Tulevikus ehk 4000?
  • eelkõige peaks vaatama EL siseseid ressursse – bugaarlased, rumeenlased, …
  • (vastuseks küsimusele saalist) kui Eestist lahkub 5% inimesi, siis nad ei lähe mitte Indiasse või Hiina, vaid ikka sinnasamma EL-i, seega ka nende asemele peaks EList meelitama, mitte kolmandatest riikidest.

Henrik Hololei, Euroopa Komisjon:

  • Euroopas on 3.8% e 18m kolmandate riikide kodanikke. 70% neist madalama-keskmise kvalifikatsiooniga.
  • üle poole kolmandatest riikidest maailma liikuvatest kõrge kvalifikatsiooniga inimestest lähevad USAsse, mitte Euroopasse
  • USA toodab 50k inseneri, india 500k. Kuidas EL saab kõrvalt öelda, et me ei võta Indiast, sest see on kolmas riik, ja loota USAga konkurentsis püsida, kes siis riisub nende välisinseneride koore?

Meego Remmel, Tartu Salemi koguduse pastor:

  • pärast iseseisvumist, Euroopa Liitu, Natot pole meil enam eesmärki. Kuni me ei tea, kes me ise oleme ja mida tahame, oleme umbusklikud ja ei oska olla leplikud siia tulevate võõraste suhtes

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister:

  • Arengufondi jargmine samm: rahvuslik kasvustrateegia.
  • Riik ei saa “soodustada”, “arendada”, “võimaldada”, kui need [ettevõtjad], kellel on komptents ei ütle riigile, mida
  • Tehnikaharidus igal haridustasandil, põhikoolist doktorantuurini.
  • Mis hoiakuid peegeldab praegune keskhariduse õppeprogramm? Kas seda, kuidas olla edukas avatud majanduses?

Enn Veskimagi, ETTK volikogu esimees:

  • aastatel 2008-2016 langeb Eestis 16-18 aastaste (tööjõuturule sisenema hakkavate) inimeste arv, 53k pealt 27k. Ja sellele LISAKS teisest otsast pensionile jäämine.

Endel Lippmaa, Eesti Teaduste Akadeemia:

  • Nokia on sisse litsentseerinud 95% oma intellektuaalsest omandist ja ainult 5% soome inimestega ise leiutanud
  • Nagu farmaatsiatööstuses öeldakse: All the losses are in genetics, and gains in generics
  • Eestis on doktorante 3x rohkem kui vaja. 100 olümpiavõitjat korraga kasvatada on voimatu, inimmaterjali pole. Miks see peaks tippteaduses teisiti olema?
  • Pärast Vabadussõda toodi Tartu Ülikooli väljast 24 professorit, et riik järjele aidata

Indrek Neivelt, Arengufondi nõukogu esimees:

  • Arengufond annab oma parima, aga olge realistid – 10 inimest ja 500m krooni on sama suur maht kui EASi üks osakond
  • Vaatasin järgi, President Meri kõne, kus ta kutsus Eesti Nokia otsingule, toimus juba 1999. a 5. mail. Mis me need 9 aastat teinud oleme?
  • Ainult madalate maksudega ei jõua kuhugi. Kasumi tulumaksu edasilükkamine ei ole startupi esimese 100 probleemi hulgas.
  • kui riik ei toeta, ja kõrgtehnoloogilise toote arendus läheb nt 3-5 a pikkuseks, on see firma üha rohkem era-riskikapitalistide käes ja ka siis kui lõpuks edu tuleb, jäävad algsele leiduril tühjad pihud
  • see, et Microsoft ja Skype sündisid ühegi riigi toetuseta, on tore, aga harv erand
  • 1-2m krooni pole mõtet ühelegi projektile jagada – 2 inseneri aastaks? Mis tulemust see tuua saabki?
  • suurem toetus toodab ka toetuse saaja vastutust

  • Sinu väljatoodust ning mõnede erakondade väljaütlemistest koorub (minu arusaamist mööda) välja huvitav vastuolu:
    – ühed ütlevad, et riigi ülesanne on erasektorit võimalikult vähe takistada (seega ka võimalikult vähe “suunata”) ning ainult alandada makse ja muid piiranguid (tööjõud paindlikumaks);
    – teised ütlevad, et riik peaks tegema oluliselt rohkem (Neivelti “Ainult madalate maksudega ei jõua kuhugi”/”Mis me need 9 aastat teinud oleme?” jne), mitte piirduma vaid suhtumisega “riigi ülesanne on mitte sekkuda, ei piirangute ega eesmärgiseadmisega, siis ei saa negatiivse stsenaariumi korral meid keegi süüdistada” (ehk siis kõigutamatu usk “nähtamatusse käesse”)
    Kas selline vastuolu koorus ka konverentsil välja, või näen mina vastuolu, mida pole olemas?

  • Madis

    Mõned märkused…
    Siin on kirjutatud, et Lippmaa väitis, et meil on doktorante 3x rohkem kui vaja… Mulle tundub see küll täiesti uskumatuna. Praegu pole neid isegi niipalju, et asendada varsti pensionile minevaid õppejõudusid, aga doktoreid on vaja ka tööstusesse. Google töötajatest on vast pooled selle kraadiga ja ülejäänud siis magistrid. Kui palju on Skype palgal doktoreid? Eriti vist pole, sest neid lihtsalt pole Eestist võimalik palgata.
    Teine asi veel….
    Neivelt väidab, et Microsoft sündis riigi toetuseta. See on üks järjekordne ilus müüt. Microsoft on igal aastal alates loomisest kuni tänase päevani saanud suuri maksusoodustusi.

  • Margus >
    ma arvan, et ei ole ületamatut vastuolu üldise majandusvabaduse (s.h ka liberaalsema tööjõuturu) ja riigi aktiivsemate meetmete vahel, mis üritavad pisut suunata, mis valdkondades ja turgudel neid vabadusi kasutatakse. Kas eksport või siseturg? Kas põllumajandus või kõrgtehnoloogia? Riik võib seada nende vahel prioriteete, isegi kui vähemprioriteetsetega tegelemist kellelgi ei piira.
    Aga see on õige tähelepanek küll, et Eesti ühiskonnas tundub hakkavat kujunema kerge väsimus absoluutse “nähtamatu käe”-usu osas. On’s see siis sotsiaalsete või keskkonna-väärtuste tõus või ühiskonda koondava tulevikuvisiooni otsimine — need asjad ei teki absoluutsete vabadustega turumajanduses üleöö, kuna ei ole lühiajaliselt majanduslikult kasu(m)likud.

  • Madis >
    Lippmaa väide oli see, et kui toormaterjali ei ole, ei ole mõtet punnitada puht kvantiteedi pärast tippsportlasi toota. Et doktorantide arv ei ole oluline, vaid neist tulevate doktorite teadustöö (ja õpetamise) kvaliteet.
    Sul jäi vist kahe silma vahele see tema järgmine punkt. Kui enda haridussüsteemist ei tule piisavalt väärikat materjali, tuleb need doktorid ja professorid sisse tuua. Et mõnekümne aasta pärast jälle oma süsteemist pealekasvu saada.

  • toivo

    miks peaks riik toetama ettevõtlust (rahaliselt)? nagu praegu AF ja ESA kaudu? riik peaks maksma õpetajatele palka ja korraldama haridust mitte ettevõtjaid abistama.