Possibility of Innovation In a (not The) Valley

Thomas L. Friedman wrote in the Herald Tribune a few years ago a column that acknowledged, and probably injected a lot of self confidence to innovators outside of the usual suspect American hightech hubs. Written from an angle of criticism towards the American high school system, I found his text much more useful read upside down – thinking about how the more remote areas previously known for their cheap labour and mass quantity low tech production are winning share on the global innovation arena. “In a flat world people can now innovate without having to emigrate,” as Friedman put it in rhyme.

Now in one of the recent issues of FastCompany, Richard Florida took a look back and found that the innovation world has not gone flat afterall. Highly recommended read as a whole, but I picked out a few interesting facts for myself:

  • Of the roughly 170,000 patents granted in 2003 in the United States–which gets applications for nearly all major inventions worldwide–nearly 80% went to Americans, Japanese, and Germans. The next 10 most innovative countries–the usual suspects in Europe, plus Taiwan, South Korea, Israel, and Canada–produced another 15%. The rest of the world accounted for only 5%, with India and China responsible for just 0.4%.
  • Indian and Chinese entrepreneurs founded or cofounded roughly 30% of all Silicon Valley startups in the late 1990s, generating $20 billion in annual revenue and about 70,000 jobs.
  • There are about 150 million (!) people in highly mobile, global creative class who migrate freely among the world’s leading cities–places such as London, New York, Paris, Tokyo, Hong Kong, Singapore, Chicago, Los Angeles, and San Francisco

What Friedman originally called for as producing a comprehensive U.S. response – encompassing immigration, intellectual property law and educational policy – is more valid than ever in this situation… but maybe even more so for the “receding valleys between spikes” as described by Florida. Umm… like Estonia?


Skype for Your Mobile is here

It used to be that you had to be lucky enough to live in one of the eight countries of Hutchinson’s 3 network to use the “official” version of Skype on a 3 Skypephone handset.

That option is still there, but the world has gotten smaller again for those of us elsewhere, say in Elbonia. If you are a Skype user and have one of these 50 mobile handset models (more on the way), just go and download a client now. Presence, chat, Skype to Skype and SkypeOut calls — the works — land in your pocket.

I usally don’t replicate the official product announcements from Skype’s blog, but this specific one is definitely in the Top3 things my friends have asked for over the past years. So, please enjoy.


Vaikiv ajastu

Mõni aeg tagasi tundsin, et peaks Eesti ühiskonna ja tuleviku teemadel rohkem sõna võtma. Ja võtsin ka.

Praegu on fookus mujal ja tegemist piisavalt. Aga olgem ka ausad, ei ole tänamatumat tegevust kui suu lahti teha ja ennast kottida lasta selle eest, et julged välja öelda, et illusioon Eesti majanduse õitsengust on täiesti jätkusuutmatu, et haridussüsteem vajab radikaalseid muudatusi, mis kestavad üle aastakümne, et eestlaste võõrahirm- ja viha pärsib meie tulevikku siin maalapil.

Neist rasketest asjadest rääkimine vajab isemoodi energiat. Näis, kaua selle taaskogumine aega võtab.

Seniks aga, kui keegi veel neist asjust hoolib, lugege palun, mida kirjutab Mele Pesti viimases Areenis.

Need, kes ametliku riikliku diskursusega tingimusteta ei nõustu, tunnevad, et vaimne kliima kehveneb. Üha enam kolib Eestist ära andekaid inimesi, kes ei lähe suuremat palka või välismaa meest otsima – sallimatus ja jäärapäine rahvuslus lihtsalt häirivad niivõrd.

Kui vaadata selle loo kommentaare, on näha kuidas kibekiiresti asutakse jälle klohmima sõnumitoojat. Mängitakse meest, aga mitte palli. Leitud on järjekordne rahvuse Vaenlane, lisaks veel noor ja naisterahvas. Tunda on magusat verelõhna. Meenuvad 900 kommentaari Elo-Mall Toometi pisut teisenurgalise rassismi-teksti juures 3 aastat tagasi.

Seepärast tahangi öelda, et tubli, Mele! Väga selgelt ja lihtsalt oled kirja pannud intelligentsed ja hoolivad mõtted. Aitäh!


Parkimisest ehk aus olla on kulukas

Ühe reede õhtu, mil parkisin auto üle hulga Tallinna vanalinna, kronoloogia:

18:53 – Pargin auto ja suundun üritusele
22:00 – sõber esitab pika ja praktilisest näidetest pikitud selgituse, kuidas ja miks tema on loobunud Tallinnas mobiilparkimisest, kuna see ei tasu vaeva. Europarkil kui eraoperaatoril puuduvat mehhanism ilma kohtuta tasusid reaalselt kasseerida. Ja linnavalitsuse eest kontrolli teostavat Ühisteenuseid olla tänavail näha pöördvõrdelises seoses õhuniiskusega. Avaldan (mitte eriti veenvalt) arvamust, et eks see maksmine ole natuke ka ühiskonna ja kultuuri küsimus, mitte ainult hirmust kontrolli eest. Mida head Tallinna linnas tänu kogutavatele parkimisrahadele juhtunud on, ei oska muidugi keegi öelda. (Ja kaudse kõrvalmõjuna – mis toonil mõttevahetust põhjendab k-linnavalitsuse teemasse segamine, võite ise arvata)
22:46 – saabub SMS: parkimine lõppemas. Pikendan.
01:30 – jõuan taksoga koju ja lähen magama.
02:46 – saabub SMS: parkimine lõppemas. Mina magan.
02:53 – parkimine lõpeb, saldo 593.20. Mina ikka magan.
10:41 – Hommikukohvi kõrvale vaatan sõnumit ja pikendan parkimist.
14:09 – Jõuan peale mõningasi kiirustamata asjatoimetusi auto juurde. Ja leian sealt kell 07:48 väljastatud trahvikviitungi summas 480 krooni. Lõpetan parkimise, mida selleks hetkeks on legaalselt toimunud 845.80 eest.

Kokku lisandus toreda vanalinna-õhtu kuludesse 1325.80

Sellega seoses jäävad kripeldama mõned küsimused:

  • Kuidas endale järgmisel korral põhjendada vajadust parkimise eest tasumisele mõelda enne kui kviitung akna vahele tekib (või ei teki)?
  • Kas peaks endale selgeks tegema, millise süntaksiga käib ühe parkimise limiidi suurendamine, mis on kehtivad parkimise tunnihinnad eri tsoonides ja teostama igakordseid peastarvutusi planeeritava parkimisajaga klappiva limiidi kehtestamiseks?
  • Miks peab kontroll tegema fikseeritud summaga trahvi, mitte ei võiks näiteks lihtsalt jõuga taasaktiveerida su pooleli jäänud mobiilparkimise – juhul kui see katkes näiteks kuni 4 või 6 või 8 tundi enne kui ta kohale jõudis?
  • Üks hetkel Eestis elav USAst pärit kolleeg tähendas, et Tallinna parkimistasud ei erine enam Põhja-California omadest. Seejuures on tähelepanuväärne, et Tallinna vanalinna parkimistund 72kr / h on ca 10% rohkem väärt kui eesti keskmine töötund (riigi keskmine brutopalk on 66 kr / h). Mis nad ikkagi selle rahaga teevad? San Franciscos või San Joses on näiteks tänavad korras ja puhtad, kui mingeid ilmseid võimalikke kasutusvaldkondi otsida…

PS: www.tallinn.ee ei leidnud ma praegu parkimise hindu esimese paarikümne klikiga. Alles Google abiga sattusin www2.tallinn.ee taha peidetud eelmise, normaalse veebiversiooni peale – soovitan, kui mingit linnainfot tegelikult leida vaja.