Tarkade inimeste Eesti tegevuskava

Visioonist Lahendusteni ja Restart konverentside märkmetes olen viidanud Targa Eesti mõttekoja osaliste esinemistele. Nende lahkel loal postitan siia ka nende seni tehtud ettepanekute täisteksti. Avalik diskussioon eeldab ju, et see ei liigu ainult kuskil tagatubades ja privaatpostkastides.

Enamikke neist punktidest toetan kahe käega ja loodan, et need saavad kiiresti reaalsuseks. Mõne üksiku puhul on mul seisukoha kujundamiseks vähem infot, nt riigi reservide “koju” toomine tekitab mõtteid nii positiivsetest kui negatiivsetest võimalikest tulemustest…

Mis teie neist ettepanekutest arvate?


Tarkade inimeste Eesti

Eesti teadmistepõhise majanduse edendamise plaan

Mida Eesti riik saab täna teha, et luua soodne keskkond teadmistepõhise majanduse arenguks? Mida saab riik teha uute töökohtade tekkimiseks kõrge lisaväärtusega teenustes ning töötlevas tööstuses ?

Selleks peab Eesti uus tunnuslause olema „Ettevõtlik Eesti”. Ettevõtlikus Eestis on esikohal ettevõtlik töötaja, kellel on motivatsioon omandada kvaliteetne kõrgharidus ja teha kõrgeväärtuslikku tööd. Sellises Eestis on ettevõtted fokusseeritud teabemahukatele teenustele ja töötlevale tööstusele, ekspordile ja äri kasvule. Selles riigis on esikohal atraktiivne ettevõtluskeskkond.

Need majanduse klassikalised alustalad tagavad, et Eesti riik suudab tulevikus maksta oma eakatele väärilised pensionid, tagada kvaliteetse tervishoiu ja koolihariduse.

Nende eesmärkide saavutamiseks ning ühtlasi majanduslanguse pehmendamiseks, tuleb täna astuda konkreetseid samme:

  1. Kärpida 20% riigi juhtimiskulusid ning samal ajal kasvatada riigi investeeringuid.

a. Riik peab ettevõtjate arvestuse kohaselt vähendama riigi juhtimiskulusid ca 20%. Samas ei tohi vähendada teenustöö tegijate hulka – politseinikke, arste, õpetajaid. Soovitame peaministri bürool tellida riigiametite efektiivsuse analüüs ning viia koheselt läbi haldusreform kogu riigis.

b. Riigi investeeringuid riiklikku infrastrukuuri tuleb majanduslanguse olukorras suurendada. Riik saab investeeringute abil tõsta majanduse pikaajalist efektiivsust, lühiajaliselt „toetada” majandust, säilitades töökohti. Lisaks on täna ka õige aeg kasutada ära langevaid ehitushindu ja EU toetusraha. Kõik arenenud riigid, nagu näiteks USA või Suurbritannia, toetavad rasketel aegadel majandust, ehitades koole, haiglaid, teid. Raha investeeringuteks tuleb võtta riigi reservidest või riigi võlakirjade emissioonist.

c. Riik peab välisriikides asuva ja välisriikide võlakirjadesse paigutatud raha tooma üle Eesti asuvate rahvusvaheliselt usaldusväärsete ja emapanga asukohariigi poolt tagatud pankade deposiiti tingimusel, et see raha jääb tugevdama Eestis asuva tütarpanga bilanssi. Olukord, kus riigis on likviidsuse puudujääk ja riiklike institutsioonide raha on toetamas teiste riikide rahandussüsteeme, on ebamõistlik.

  1. Alandada tööjõumakse, seades sotsiaalmaksule ülempiiri brutotöötasult alates 250,000 aastas. See ülempiir on valitud sellisena, et toetada ettevõtteid, kes loovad targa töö töökohti ja omavad ekspordipotentsiaali. Ülempiir tuleb kasutusele võtta juba 2009 aasta alguses, et vähendada majanduslanguse sügavust ja ulatust. Kiire rakendamine säästaks osa kõrge lisandväärtusega töökohtadest, mis muidu kaotatakse. Riik ei pea kartma tekkivat hinnanguliselt 2 miljardi krooni suurust auku eelarves, sest ülempiiri kehtestamisel jääb osa töökohti koondamata, osa täna OÜ-de all tegutsevaid isikuid hakkab endale palka maksma ning Eestisse tuleb rohkem välisomanike ettevõtteid, kes Euroopa majanduslanguses otsivad lahendusi efektiivsuse tõstmiseks.

  2. Vabastada kõrgharidusega noored üksikisiku tulumaksust esimeseks 3 tööaastaks Eestis peale esmase ülikoolidiplomi omandamist. Esimesed kolm tööaastat teabeäris on töötajale töö õppimise aeg, mitte töö tegemise aeg. Noortel inimestel peab olema motivatsioon omandada erialane kõrgharidus, asuda tööle Eestisse ning ettevõtjatel peab olema motivaator neid tööle võtta ja juhendada.

  3. Vabastada tasemekoolitus (bakalaureuse kraad, magistrikraad ja diplomiõpe) üleüldisest erisoodustusmaksust.

  4. Vabastada välistöötajad, kes teenivad üle 250,000 krooni brutopalka aastas, soovi korral sotsiaalmaksust ja osalemisest Eesti sotsiaalgarantiide süsteemis. Eesti kõrge lisaväärtusega teenuseärid ei saa areneda ilma pädevate välisspetsialistideta ning neid inimesi tuleb Eestisse tööle tulemiseks jõuliselt motiveerida. Tervisekindlustuse ostavad need inimesed erafirmadelt või teeb seda vajadusel tööandja ettevõte.

  5. Võtta kiirelt vastu uus töölepinguseadus ning kiirelt teavitada ettevõtteid, et see hakkab kehtima 2009. a algusest. Täna annavad meie andmetel ettevõtted töötajatele koondamisteateid, sest puudub kindlus, kas ja millal hakkab uus TLS kehtima. Seaduse kiire vastuvõtmine aitaks säilitada töökohti ja tõsta Eesti konkurentsivõimet. Töösuhete jäikuse osas on Eesti jätkuvalt Euroopa esimeste hulgas.

  6. Kehtestada väärtpaberituludele 0%-line tulumaks, mis kehtib Eesti residendist investorile, kui ta ostab börsidel noteeritud või noteerimata ettevõtete aktsiaid, võlakirju ja fonde või asutab oma äriühingu. Täna ei ole Eesti residentide väärtpaberitulu maksustamises konkurentsivõimeline, võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga. Viimastes sisuliselt tulumaks puudub. Kui Eesti kehtestab kõikides varaklassides Eesti residendist investorile väärtpaberite 0%-lise tulumaksumäära, motiveerib see Eestisse elama asuma välisettevõtjaid, kes toovad siia oma kontaktid, oskusteabe ja kapitali. 0%-line tulumaksumäär motiveeriks Eestisse kolima just Rootsi ja Soome ettevõtjaid ja investoreid, kelle investeeringud on täna regioonis kõrgeimalt maksustatud. Riigi maksutulud kasvavad uute töökohtade maksude ja tarbimismaksude arvel oluliselt rohkem, kui riik täna kaotab väärtpaberitulude maksuvabastusest.


  • Mikk Tamme

    Väga huvitav Sten. Tekitab erinevaid mõtteid.
    Üldises plaanis mul on tunne, et ettepanekud on ehad ja konkreetsed aga ainult riigi tulusid (vähemalt algselt) vähendavad. Juurde oleks vaja Eesti riigiisadele tõenäoliselt seletada, et kuidas kõik see tulude vähendamine ka rahaliselt ennast ära tasub. Kui palju ettevõtjaid peaks oma ettevõtteid siin looma, et samasugune maksutulu tuleks Eestile jne…
    Teiseks on puudu minu arust pikas perspektiivis kõige tähtsama teema käsitlemine. Teema, mida Eestis küll räägitakse aga sisuliselt ikka liiga vähe toetatakse ning sisuliselt arutatakse (tõenäolsielt teadmiste puudumise tõttu ja teema pikaajalisuse tõttu). Kuidas viia Eesti haridus (eriti kõrgharidus) maailmatasemele? Praegusel juhul võib-olla et teadust saab Eestis täitsa edukalt teatud valdkondades teha aga omades pooleaastast kogemust TTÜst, siis saan aru kui nõrk on õpetamine Eesti ülikoolides võrreldes kasvõi SSE Riiaga (ei hakka võrdlema Columbia või Berkeleyga, msi epaksid eeskujuks olema)
    Aga siis konkreetsetest ideedest:
    Sotsiaalmaksu piirmäära punktide puhul on natuke selgusetu, kas üritatakse öelda, et tööandjal või töövõtjal tekib eelis. Teoreetiliselt võib öelda, et kõigil kuna palgafond on väiksem aga minu mäletamist mööda on see üks teemasid, kus majanduses on päris häid uuringuid. Ehk kuidas kanduvad maksusoodustused üle tööandjatele ja võtjatele. Kes reaalselt sellest kasu ikka saab…
    Samasugune mõningane segadus tekib noorte töötajate tulumaksust vabastamise osas… Kellele see soodustus siis kasulikuks osutuma peab.
    Punkti 3 juures on millegipärast ära unustatud doktoriõppe vabastamine erisoodustusmaksust. Ka see on äärmiselt tähtis.
    Väga huvitav lugemine ja tervitatavalt konkreetsed ideed igal juhul.

  • Nagu eelpool kommenteerinud Mikk näen minagi neis ettepanekutes probleemi. Kui idee 1 välja jätta, siis nad ainult vähendavad riigi tulusid või suurendavad kulusid ja ei ole kuskilt näha, et kust nende jaoks raha tagasi tuleks.
    Omalt poolt pakun, et vähenenud riigi tulude kompenseerimiseks võiks näiteks tõsta käibemaksu, aktsiise ja saastetasusid. Või siis on alternatiiviks, et me loobume mingitest riigi teenustest.
    Lihtne idee, et “riik peab töötama efektiivsemalt” on sama pädev kui “ettevõtjad peavad töötama efektiivsemalt” või “eestlased peavad töötama efektiivsemalt”. 🙂

  • Küsimus on ajalises perspektiivis. Ega ideede pakkujad ei oleks neid mõtteid läbi vaielnud ja välja käinud, kui nad ei usuks, et need _pikaajaliselt_ suurendavad Eesti majanduse kogumahtu ja ekspordi osakaalu selles.
    Loomulikult on igasugused kärped _lühiajaliselt_ tulusid vähendavad. Aga see mõru pill tuleb alla neelata, et me ka tulevikus hakkama saaksime. Muutusteta vaikne vindumine on enese või valijate petmine, ebapopulaarsete otsuste edasilükkamine. On täiesti selge, et sedalaadi muutusi oleks olnud palju lihtsam teha eelarve ülelaekumise tingimustes, aga ei tehtud. Nüüd kui on “isegi kitsas” on muidugi veel valusam. Aga see ei ole adekvaatne vabandus, et meie pikaajalisi võimalusi ära nullida.

  • Mis puudutab haridust, siis ma ei näe muud varianti selle rahvusvahelisele tipptasemele viimiseks, kui rahvusvaheliselt tipptasemel inimeste koju tagasi või välismaalt juurde kutsumine. Seesama SSE Riga näide seisab ju väliskompetentsi peal? Hea juba toimunud näide on Marlon Dumas’ toomine Hansapanga rahade eest Tartu Ülikooli. Meil on tarku IT-professoreid teisigi, aga värske vaade mujalt maailmast on ülioluline.
    Väljapoole avamine viib loodetavasti olukorrani, kus meil tekib uus põlvkond ka oma doktorikraadiga teadlasi ja professoreid. Aga see võib vabalt võtta 10-15 aastat.

  • Maksusoodustustega on minu arust lugu lihtne. Turg paneb asjad paika. Kui tarkade töötajate kogu palgakulu väheneb, siis saab juhtuda kaks asja:
    * Ettevõte kasutab ülejääva kasumi täiendavate töökohtade loomiseks (nt tulumaksuvabastusega noortöötajaid võib palgata sama raha eest nelja asemel viis)
    * Ettevõte suudab sama kulubaasi juures tõsta tippspetsialisti kättesaadavat palganumbrit, et vältida selle spetsi lahkumist nt välismaale. nt IT tippude palkadel Eestis, Soomes ja Saksamaal ei ole erilist vahet ja ei peakski olema.
    Kolmandasse varianti, et omanikud saadava lisakasumi lihtsalt välja cashivad, ma eriti ei usu. Kindlasti leiab üksikjuhtumeid, aga kui me võtame eelduseks, et ettevõtjad ei tahagi investeerida, ettevõtted ei tahagi kasvada ja kedagi ei huvitagi eksport, siis ei ole tunneli lõpus üldse valgust. Vabanevat raha edasi mitte investeeriv kapitalist sureb teadmistepõhises majanduses niikuinii välja, sest targad inimesed ei püsi tema juures.

  • Mikk Tamme

    Hariduse pointidega Sinuga Sten väga nõus. Minu väide oli, et sellega, et tõesti tuua välismaa tipptasemel teadmsit Eesti ülikoolidesse sisse tehakse liiga vähe. Ja sellele pikaajalises perspektiivis peaaegu, et kõige tähtsamale ideele ei käi väga debatti ega ka tegevust.
    Ja SSE Riga on oma 10 aastaga jõudnud päris head enamasti Läti iniemsed välja koolitada, kes saavad aru, kuidas kooli korraldada ja vedada ning õpetada.

  • Mikk Tamme

    Ja tooks välja ühe ebapopulaarse teema, mille suhtes kahjuks ka keegi sõna ei julge võtta. Kui me tahame saavutada 10 aasta või pikemas perspektiivis edukat majandust ja praeu selleks tulusid vähendada, siis äkki peaks ka kulusid vähendama. Ja milline on Eesti riigis eelarve rida, kust suhteliselt väikse protsendia muutmine avaldab kõvasti mõju absoluutväärtustes. Minu teada sotsiaalministeerium… Pensionid…