4 min read

Tarkade inimeste Eesti tegevuskava

Visioonist Lahendusteni ja Restart konverentside märkmetes olen viidanud Targa Eesti mõttekoja osaliste esinemistele. Nende lahkel loal postitan siia ka nende seni tehtud ettepanekute täisteksti. Avalik diskussioon eeldab ju, et see ei liigu ainult kuskil tagatubades ja privaatpostkastides.

Enamikke neist punktidest toetan kahe käega ja loodan, et need saavad kiiresti reaalsuseks. Mõne üksiku puhul on mul seisukoha kujundamiseks vähem infot, nt riigi reservide “koju” toomine tekitab mõtteid nii positiivsetest kui negatiivsetest võimalikest tulemustest…

Mis teie neist ettepanekutest arvate?


Tarkade inimeste Eesti

Eesti teadmistepõhise majanduse edendamise plaan

Mida Eesti riik saab täna teha, et luua soodne keskkond teadmistepõhise majanduse arenguks? Mida saab riik teha uute töökohtade tekkimiseks kõrge lisaväärtusega teenustes ning töötlevas tööstuses ?

Selleks peab Eesti uus tunnuslause olema „Ettevõtlik Eesti”. Ettevõtlikus Eestis on esikohal ettevõtlik töötaja, kellel on motivatsioon omandada kvaliteetne kõrgharidus ja teha kõrgeväärtuslikku tööd. Sellises Eestis on ettevõtted fokusseeritud teabemahukatele teenustele ja töötlevale tööstusele, ekspordile ja äri kasvule. Selles riigis on esikohal atraktiivne ettevõtluskeskkond.

Need majanduse klassikalised alustalad tagavad, et Eesti riik suudab tulevikus maksta oma eakatele väärilised pensionid, tagada kvaliteetse tervishoiu ja koolihariduse.

Nende eesmärkide saavutamiseks ning ühtlasi majanduslanguse pehmendamiseks, tuleb täna astuda konkreetseid samme:

  1. Kärpida 20% riigi juhtimiskulusid ning samal ajal kasvatada riigi investeeringuid.

a. Riik peab ettevõtjate arvestuse kohaselt vähendama riigi juhtimiskulusid ca 20%. Samas ei tohi vähendada teenustöö tegijate hulka – politseinikke, arste, õpetajaid. Soovitame peaministri bürool tellida riigiametite efektiivsuse analüüs ning viia koheselt läbi haldusreform kogu riigis.

b. Riigi investeeringuid riiklikku infrastrukuuri tuleb majanduslanguse olukorras suurendada. Riik saab investeeringute abil tõsta majanduse pikaajalist efektiivsust, lühiajaliselt „toetada” majandust, säilitades töökohti. Lisaks on täna ka õige aeg kasutada ära langevaid ehitushindu ja EU toetusraha. Kõik arenenud riigid, nagu näiteks USA või Suurbritannia, toetavad rasketel aegadel majandust, ehitades koole, haiglaid, teid. Raha investeeringuteks tuleb võtta riigi reservidest või riigi võlakirjade emissioonist.

c. Riik peab välisriikides asuva ja välisriikide võlakirjadesse paigutatud raha tooma üle Eesti asuvate rahvusvaheliselt usaldusväärsete ja emapanga asukohariigi poolt tagatud pankade deposiiti tingimusel, et see raha jääb tugevdama Eestis asuva tütarpanga bilanssi. Olukord, kus riigis on likviidsuse puudujääk ja riiklike institutsioonide raha on toetamas teiste riikide rahandussüsteeme, on ebamõistlik.

  1. Alandada tööjõumakse, seades sotsiaalmaksule ülempiiri brutotöötasult alates 250,000 aastas. See ülempiir on valitud sellisena, et toetada ettevõtteid, kes loovad targa töö töökohti ja omavad ekspordipotentsiaali. Ülempiir tuleb kasutusele võtta juba 2009 aasta alguses, et vähendada majanduslanguse sügavust ja ulatust. Kiire rakendamine säästaks osa kõrge lisandväärtusega töökohtadest, mis muidu kaotatakse. Riik ei pea kartma tekkivat hinnanguliselt 2 miljardi krooni suurust auku eelarves, sest ülempiiri kehtestamisel jääb osa töökohti koondamata, osa täna OÜ-de all tegutsevaid isikuid hakkab endale palka maksma ning Eestisse tuleb rohkem välisomanike ettevõtteid, kes Euroopa majanduslanguses otsivad lahendusi efektiivsuse tõstmiseks.

  2. Vabastada kõrgharidusega noored üksikisiku tulumaksust esimeseks 3 tööaastaks Eestis peale esmase ülikoolidiplomi omandamist. Esimesed kolm tööaastat teabeäris on töötajale töö õppimise aeg, mitte töö tegemise aeg. Noortel inimestel peab olema motivatsioon omandada erialane kõrgharidus, asuda tööle Eestisse ning ettevõtjatel peab olema motivaator neid tööle võtta ja juhendada.

  3. Vabastada tasemekoolitus (bakalaureuse kraad, magistrikraad ja diplomiõpe) üleüldisest erisoodustusmaksust.

  4. Vabastada välistöötajad, kes teenivad üle 250,000 krooni brutopalka aastas, soovi korral sotsiaalmaksust ja osalemisest Eesti sotsiaalgarantiide süsteemis. Eesti kõrge lisaväärtusega teenuseärid ei saa areneda ilma pädevate välisspetsialistideta ning neid inimesi tuleb Eestisse tööle tulemiseks jõuliselt motiveerida. Tervisekindlustuse ostavad need inimesed erafirmadelt või teeb seda vajadusel tööandja ettevõte.

  5. Võtta kiirelt vastu uus töölepinguseadus ning kiirelt teavitada ettevõtteid, et see hakkab kehtima 2009. a algusest. Täna annavad meie andmetel ettevõtted töötajatele koondamisteateid, sest puudub kindlus, kas ja millal hakkab uus TLS kehtima. Seaduse kiire vastuvõtmine aitaks säilitada töökohti ja tõsta Eesti konkurentsivõimet. Töösuhete jäikuse osas on Eesti jätkuvalt Euroopa esimeste hulgas.

  6. Kehtestada väärtpaberituludele 0%-line tulumaks, mis kehtib Eesti residendist investorile, kui ta ostab börsidel noteeritud või noteerimata ettevõtete aktsiaid, võlakirju ja fonde või asutab oma äriühingu. Täna ei ole Eesti residentide väärtpaberitulu maksustamises konkurentsivõimeline, võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga. Viimastes sisuliselt tulumaks puudub. Kui Eesti kehtestab kõikides varaklassides Eesti residendist investorile väärtpaberite 0%-lise tulumaksumäära, motiveerib see Eestisse elama asuma välisettevõtjaid, kes toovad siia oma kontaktid, oskusteabe ja kapitali. 0%-line tulumaksumäär motiveeriks Eestisse kolima just Rootsi ja Soome ettevõtjaid ja investoreid, kelle investeeringud on täna regioonis kõrgeimalt maksustatud. Riigi maksutulud kasvavad uute töökohtade maksude ja tarbimismaksude arvel oluliselt rohkem, kui riik täna kaotab väärtpaberitulude maksuvabastusest.

comments powered by Disqus