Lihtne ettepanek: riigiametnik, ära lenda äriklassis!

Meil on masu ja riigieelarve ei tule jätkuvalt kokku. Selle taustal, kuidas jutt on kolinud nüüd juba maksude tõstmisele, justnagu poleks kulude poolelt enam midagi võtta, tuli mul möödunud nädalal üks mõte.

Sisenesin Brüsselis Tallinna lennukisse ja avastasin, et äri- ja turistiklassi eraldav kardin on sikutatud poole lennuki peale. Eespool kardinat istus palju (6 tooli korda ca 12 rida = 72) toredaid Eesti soost riigiametnikke, elukohaga nii Brüsselis kui Tallinnas. Mul oli seal ka teretuttavaid, nagu igal eestlasel kipub olema, seega rõhutaksin juba ette, et ei midagi isiklikku ega mingit klassiviha õhutamist – küsimus pole inimestes, vaid süsteemis.

Teisel pool kardinat leidub sellistel Euroopa-sisestel lendudel alati tudengeid ja vanemaid inimesi. Perega puhkajaid ja üksikuid müügimehi. Aga alati ka suurärimehi, kelle lendude arv aastas ületab kindlasti nädalate arvu. Investoreid, kelle isiklik vara ületab sadu miljoneid kroone. Tippjuhte- ja spetsialiste, kes väga harva mõtlevad sellele, kas lennupilet on tuhat krooni odvam või kallim. Aga ikkagi lendavad turistiklassis.

Miks? Sest lühikestel Euroopa-lendudel ei ole vahet. Eri klassidest pileti hinnavahe on kordades, aga tool on sama. Ühel pool kardinat saab lühikese otsa jagu “tasuta” (loe: mõne tuhande lisakrooni eest) süüa-juua sisse ahmida – teisel pool tuleb maksta sadakond krooni. Lennujaama äriklassi lounge‘i saab vähegi rohkem lendav inimene sisse oma lennufirma punktikaardiga. Pole lisaväärtust.

Ettepanek: Eesti riik lõpetab homsest mistahes tasandi ametnikele mitte-turistiklassi piletite ostmise lendudel, mille pikkus ei ületa kuute tundi. Ilma eranditeta. Huvitatud ametnikel on lubatud teha upgrade’e oma raha eest või lennufirmade punktide eest.

Mul on vähe andmeid, et öelda, kui palju veel sel aastal kokku jõuab säästa. Tean vaid, et kui Skype ostab Eesti kontori töötajatele aastas ca tuhatkond (turistiklassi) piletit Londonisse aastas, siis selle numbri peale on vähemalt kahes ministeeriumis töötavad ametnikud muianud… Kui kellelgi on käepärast numbreid (lendude arv, reisieelarve-read eri asutustes, Estonian Airi klientide edetabel), siis palun pange siia kommentaaridesse. Ja kui siinne lihtne ettepanek tundub mõistlik ja õiglane, siis linkige ja levitage kus vaja.

Kõhutunne ütleb, et ülilihtne rahaline sääst ei tule väiksem kui näiteks see 75 miljonit, mille pärast oleks Padar valmis tõstma Eesti kõige targemate töötajate, majanduskasvu ja ekspordi arenduse vedurite tulumaksu 30% peale. Palun ärge kunagi enam rääkige seda juttu äriklassis lennates, see on silmakirjalik, demotiveeriv ja solvav.


  • margus

    Minu teadmist mööda siiski äriklassis ei lennata. Lennatakse paindlikus turistiklassis. Peamiselt seetõttu, et see võimaldab muuta ja tühistada pileteid.

  • Mul ei ole infot, kumb klass on ja kui paljudel. Aga küsimus jääb samaks.
    Võtsin suvalise maikuise Brüsseli-otsa praegu EA veebist. Turistiklass 4111 krooni, paindlik turist 4761, äriklass 6761.
    Kui paindliku asemel lennata tavalises turistis, on maksumaksja raha sääst 14%. Kui äriklassi asemel, siis 40%.
    Turistiklassi pileti muudatused maksavad 780 krooni. Kui palju neist muutmist vajavad? Kui üle 17% (!) piletitest kasutatakse nii, nagu need osteti, on rahaline vahe juba sees. Kui üle 83% piletitest pidevalt muutuvad, võiks vahelduseks ka oma tööd ja reise planeerivate ametnike kompetentsile korra otsa vaadata.

  • Meelis

    Ettepanek on asjalik , kuid kommentaarina saan öelda, et nendele ametnikele kes tihti Brüsselisse sõidavad maksab lennupileti eest Euroopa Komisjon. Pigem tuuakse nõnda Euroopast raha Eestisse tagasi.
    Parimat,
    Meelis

  • boris

    lisaks veel ainult pisiasja et EA ainus huvitatud omanik on vist riik, ning TLL-BRU on vist ainus liin mis mingitki tulu toob omaette.

  • See oleks muidugi ka huvitav number, riigi tellimuste osakaal Estonian Airi tuludest.
    Hea tahtmise korral võib ehk leidagi midagi positiivset sellest, et riigi tellimused hoiavad rahvuslikku lennufirmat õhus… aga see oleks siiski igas mõttes ebaõige. Kui EA ise õhus ei püsi ja on vaja toetada, siis räägiks sellest eraldi – kui palju, mis tasuvusega (nt lennuühenduste kriitilisus ülejäänud Eesti majandusele ja turismile) jne.
    Aga kui EA ise majandada ei suuda, siis riigipoolne “toetamine” läbi kallimate piletite, koos “tasuta” õllega ametnikele ja hõbepaberis sooja toiteollusega on absurd.

  • E.

    Respect.

  • “Pigem tuuakse nõnda Euroopast raha Eestisse tagasi.” no mida jutt.
    Kas Euroopa raha on siis “nende” raha, mis ongi raiskamiseks mõeldud? Eesti maksab EU eelarvesse samamoodi raha nagu kõik teised riigid. Laias laastus on Eesti ja EU eelarve ju samas kategoorias — raha, mis avalike teenuste ja riigi ülalhoidmise jaoks ühisesse potti pannakse. Ja kummastki potist raiskamine ei tohiks vabandatav olla.

  • Merlis Nõgene

    Nooh, Parts jagas nüüd Mihklile EE saates lubadusi, aga kauples ka peaministrile äriklassi pileti välja 🙂

  • Taavi

    Täiesti nõus. Ei ole mõtet 2x suurema, kuid ikka kummist võileiva eest 2000 krooni rohkem maksta.
    Mind väga huvitaks, kus need ametnikud töötavad ja kes nende pileteid ostab. Julgen väita, et on küllalt palju neid ametkondi, kes reisivad ainult turistiklassis, sealhulgas näiteks välisminister.
    Ka Riigikogu ostab paindliku turistiklassi piletite asemel valdavalt turistiklassi pileteid.

  • Marek

    Sten,
    Printsiip õige, aga tegelikult ei ole asi nii must-valge.
    Teritamata silmaga ei ole võimalik eristada, kas eespool kardinaid lendav seltskond lendab äriklassis või paindlikus turistiklassis (flex).
    Ja nagu eelpool juba öeldud on turistiklassi hinna ülemine ots üsna sama, mis paindlikus turistiklassis. Küll on aga paindlikus turistiklassis võimalik bronni enam-vähem igal ajal võimalik vabalt ümber muuta. Kas just alati, aga vahel on see vahe oluline.
    Lisaks sellele on suurematel lendajatel lennufirmadega korporatiivlepingud ja siis juhtub flex piletite hindadega igasuguseid asju… Riik peaks esimese asjana lennufirmadega korporatiivkliendi lepingud väga hästi läbi rääkima.
    Marek

  • Tiit

    Lihtne idee, kerge rakendada – selles mõttes ei muud kui tasub soovitada, et ellu viidaks.
    Aga mitte majandulikel, vaid pigem psüholoogilistel (ja mitte demagoogilistel) põhjustel.
    Lihtsalt ei usu, et tänapäeval, kui lendamine on pigem kohustus kui lõbu, leidub hulganisti inimesi kes spetsiaalselt äriklassi pileteid tellivad. Nad lihtsalt ostavad pileti selle hinnaga mis saada on või täpsemalt, mis hinnaga asutuse partneriks olev reisibüroo selle neile müüb. Ja kuna reise on palju, kutsed Brüsselisse saadedakse tihti vähem kui kuu aega enne kohtumist, siis eks see pilet lennufirmal olegi juba kallis.
    Pealegi on lähetustel oma mitte just priske eelarve, ära kulub see ilmselt kõigil ning kallima piletiga saab lihtsalt vähem sõita ja kohtumistel osaleda. Eesti on selles osas Brüsselis niigi puudumiste esikolmikus ehk administratsiooni väiksus või kokkuhoidlikus on oma töö ammu teinud.
    Kuna tegu on oma lennufirmaga, siis pole kallima pileti probleem üleliia suur – eks raha läheb nagu mõneti ühest taskust teise, vahel ka tuleb tõesti hoopis Brüsselist.
    Aga nagu öeldud, see pole takistuseks idee elluviimisel. Euroopa-sisesel lennul tõesti pole vahet kuskpool kardinat istuda. Koos lihtrahvaga õigel pool kardinat on kohasem kindlasti.
    Ning toit on ammu juba nagu on, seda nii pardal kui lennujaamas endaski.

  • Sten, miks sa ei taha, et väikese riigi suured võimurid saaksid end kasvõi korraks seisusekohaselt tunda? Sest mingit muud reaalset väärtust Euroopa siselendudel kardinast eespool istumine ei anna.
    Aga tõesti, EL institutsioonidel on oma piletireeglid, mis minu mäletamist mööda ütlevad, et lennatakse üks klass kõrgemal kui tavalises turistiklassis. Samas on neil ka reegel, et kui reisi kaugus on vähem kui (vist) 500 km, tuleb lennuki asemel üldse rongiga sõita.
    Muide, mitmed lennufirmad (nt Finnair ja SAS) panevad ka “kardina ees” äri- ja paindliku turistiklassi vahelise istmerea seljatoe külge piirisildikese, aga Estonian Air seda millegipärast ei tee.

  • Egon

    Ma arvan, et kuna igal ministeeriumil on oma kulurida selle jaoks siis keegi ei vaata tervikut. Maksumaksjana olen idee poolt.

  • Jaak Parik

    Lennupiletite riigihangetel olla üks põhikriteerium olnud piletite muudetatavus, samas flex economy peaks ju piisav olema?
    Hind olla riigihanke puhul sama mis corporate piletite (ntx skaibile) hind.
    Egon: kõik ministeeriumid koos peaks olema ikka riigihankel osalenud.. mitte eraldi.

  • Olen see “jube” riigiametnik, kes ledab tihti ja peamiselt flex-econoomy`s. Nagu eelkommentaatorid on maininud – eelkõige seetõttu, et saaks lendu vahetada (hommikust õhtuse vastu vms).
    Võin omadest kogemustest lähtuvalt väita – maksja pole vähemalt minu puhul Eesti riik, vaid EU. EU poolt on kehtestatud kindel reisi pikkus, mille puhul ostetakse pilet flex-economy`sse. Otselendude arv on meil teadagi pea olematu ja seetõttu venivadki reisi kestvused EU-s ~6h pikkusteks. Ma loodan, et Sa mõistad -pidev lendamine pole fun ja ka selle jubeda riigiametniku tööpäevad muutuvad tänu lennukorraldusele vahest 24h pikkuseks.
    Kui Sind häirivad kardinad, siis pigem võiksid teha sellealase märkuse Eesti õhule. Teised lennukompaniid kardinaid üldiselt ei kasuta.
    Business-class reisijate hulgas pole riigiametnikke märganud.
    Ja ma ei väsi üleskutsumast:
    kõik need tublid, andekad ja eetiliselt kaunid inimesed eraettevõtluses – tulge tööle riigiametisse!
    Teie töökäsi, mõtteid, ideid on hädasti vaja ja nagu ise näete – me elame kadedakstegevalt hästi!
    Isegi nii hästi, et ühel lennureisil ei suuda kaunishingeline reisija muust mõelda…