Õlgmees-kullakaevajad ja Garage48

Lugesin Raivo Heina laialt levivat blogipostitust ja kuigi sellega on lihtne suures osas nõus olla, tuli paar põlvenõksatust siiski. Ja kuna diskussioon on nii feissbukiseinasid-pidi laiali, siis ei osanud nende seast enam valida ja positan hoopis siia. (Kõrvalpõikena: distributed conversations on jätkuvalt lahendamata probleem, startupihuvilised).

Esiteks on Raivo sõnastanud ühe minu arust Eestis liialt vähe käsitletud teema:

Startuppidest on väga palju kasu, isegi, kui need ei vii välja reaalse ja tegutseva eduka ettevõtteni. Esimene suur kasuartikkel on see, et inimesed hakkavad mõtlema. Teine suuremgi veel on tõdemus, kas sa oled ettevõtja või mitte. Ettevõtjaks ei anna õppida, vaid selleks sünnitakse. Küsimus on, kas noor inimene teab seda, et temal on ettevõtja geen või mitte. See äratundmine tuleb läbi kogemuste, eelkõige läbi ebaõnnestumiste. Piltlikult võib öelda, et pankrott (kui see just pahatahtlik ei ole) ja ebaõnn  on ettevõtja igapäevasõbrad. Nii nagu geenimutatsioonid on evolutsiooniarengu aluseks, toimib ka ettevõtlus. Läbi ebaõnnestumiste tähtede poole.
Ja siin on Garaazi48 taoliste ürituste positiivne pool – aidata noortel või ettevõtlusest eemal olnud inimestel ennast juhtida selle poole ja jõuda läbi selle tõdemuseni iseenda olemuses.

Ma olen 100% nõus, et läbikukkunud katse luua ettevõtet on valus, aga kasulik nii läbikukkujale kui ühiskonnale/majandusele laielmalt. Ja Raivo oluline point on selles, et seda nii juhul, kui see inimene õnnestub oma järgmises või ülejärgmises äris (nn serial entrepreneurship), aga ka siis kui ta tunnetab paremini enda huvisid ja piire ja temast saab maailma õnnelikeim palgatöötaja, ametnik või kunstnik “kes on käinud teisel pool” ja seega on ka oma edaspidistes mitte-ettevõtja valikutes targem ja edukam.

Avaldan siin ka ühe väikese räpase saladuse: just sellesama mõttekäigu tegime läbi Skype’is kui otsustasime, et tahame startup-üritustel nagu Garage48 aktiivselt töökohti pakkuda – enamikest ideedest ja prototüüpidest ei saa firmasid, ei peagi saama. Aga see, kuidas säravate silmadega inimesed und trotsides proovivad neid endaseatud finishijooneni viia ja mida nad koos töötades õpivad, sorteerib need terad välja paljudest apaatsetest, kitsarinnalistest ja valesti motiveeritud sõkaldest tööturul.

Veel nõustumise poole pealt: muidugi nõuab uue äri ehitamine tööd, verd, higi, pisaraid, kapitali, abilisi ja rohkem aega kui üks nädalavahetus. Eks ole Raivo ise hea näide sellest, nagu ka suur osa Garage48 taga otseselt või kaudselt tegutsejatest.

Aga mul on kaks vastulauset ka.

Ettevõtlusentusiastide enamik ei ole kullakaevajad

Mulle tundub, et see pilt “hackathonilt toon lotovõidu”-tüüpi noorukist on iga klohmija enda poolt ehitatud õlgmees. Ma üritan ja üritan, aga ei suuda mitte ühtegi sellist meenutada – kuigi olen enamikelt Eestis-Soomes toimunud Garage48’telt üritanud vähemasti läbi astuda ja võimalikult palju ka võõraste inimestega vestelda. Käimasoleval nädalavahetusel on nii neid, kes oma esimeses idee-esitluses joonisid jämedalt alla, et ei ehita äri, vaid tahavad teha lõbusat tehnoloogia-eksperimenti. On progejaid, kes tulid Soomest kohale ilmselt kaua küpsenud infrastruktuuri-ideega, et see nüüd ennast tava-keskkonnast välja rebides ära prototüüpida ja ehk kohata ka mõnda disainerit. Ja kõige rohkem paistis mitte-tehnilisi turundus- ja äriinimesi, kes lihtsalt ei tunne oma tavaelus ühtegi elus progejat nii hästi, et temaga saaks paar päeva lihtsalt arutada, kas mingi idee on teostatav või mitte.

Mul ei ole põhjust – eriti viimati mainitute puhul – arvata, et nad ei kujuta ette, et kui prototüüp õnnestubki, siis alles päris elu ja tegelikud ületamist ootavad barjäärid algavad. Sest sellega nad ju tegelevadki oma tänases palgatöös, kus nad müüvad, juhivad ja klativad kasumiaruandeid – aga mõne teise omaniku, mitte enda heaks.

Ma kardan, Raivo, et üldistad siin mõne kurva näite pealt. Ja see, et Garage48 seltskond paar aastat tagasi oma esimese ürituse eufoorilise meediakommunikatsiooniga pisut väljundi-ootuste (“oi te ei usu, mis firmad esmaspäevaks turul on!”) vindi üle keeras on ka minu arust juba ammu korrigeeritud samm. Toonane kriitika, pidev avalik diskussioon ja tagasiside on olulised, aga märgakem ka teistpidi nende kuuldavõtmist ja progressi.

Üks ürituseformaat ei lahenda maailma probleeme

Teiseks, mulle tundub, et on ebaõiglane sihtida Garage48 kui selgelt kõige enam järjepidevat (ja valdavalt vabatahtlikku) tööd kitsalt interneti-ettevõtlus-entusiasmi edendamisel (“hype”-sildistamine vihjab rõhutatult sisutühjusele, aga see veel eraldi teema) teinud ürituseformaadi suunas tervet peotäit kriitikanooli, mis käsitlevad kogu hariduse- ja kogemustetsüklit, mis katavad teekonna koolipoisist IPOni. Jah, sellel teel on liiga palju toetuse ja hea hariduseta lünki, aga need ei täitu nii, et “need kes üht oma rida ajavad, tehku rohkem ja teisiti”. Tehtagu!

Et miks ainult internetitarkvara? Miks raamatupidamist ei õpetata? Kas juuksur polegi siis auväärt amet? Miks 48 tundi, aga mitte nädal või kuu? Jah, muidugi, kõiki neid asju on Eesti ettevõtluse ja seeläbi majanduse eduks vaja. Ja positiivsust otsides, eks see kui vastamata küsimuste nimekiri on pikem kui vastatute oma ongi üks progressi alus, võimaldaja.

Aga mis siia puutub kitsalt Garage48.org? Miks oodata, et just nemad peavad katma kogu elukestva õppeahela? Ja kui internetipoistel mingi asi natuke liikuma hakkab, siis muutub automaatselt nende “kohuseks” ka metsanduse ja kaubanduse sektorite uusettevõtete järgi kõpitsemine? Millega siis võiks tegeleda teaduspargid, inkubaatorid, akseleraatorid, ülikoolid, ärikoolid, koolitusfirmad, ettevõtluskonkursid ja mentorlusprogrammid? Väidan, et igaühel neist on siin tegemata tööd ja täitmata ootusi küllaga – ja kõik see ei ole mingi “Garage48 mure”, või tsiteerides Raivo sõnastust Martinile blogi kommentaariumis: “Kõike, mida räägid, oleks ju sinu ülesanne teha.”

Kirjutasin sellel teemal eelmisel aastal pikemalt ühe posituse, millel on ilmselt selle blogi ajaloo sisukaim jätkuvestlus kommentaariumis (sh ka nt Tehnopoli, globaalse Startup Weekendi jpt inimeste osalusel, et mitte jääda jällegi vaid Garage48 külge kinni). Äkki on veel tänagi väärt ülelugemist: Do Startup Weekends Help Create Startups?

Konstruktiivset arutelu ja praktilise panustamise võimalusi jagub siin meile kõigile. Ja paari tunni pärast saab näha, mida toredat sündis Garage48 Music nädalavahetusel.


  • http://www.dragon.ee/irve/blog/ irve

    Julgeksin vaielda ka mõttega, et ettevõtjaks sünnitakse. Ma ei ole ettevõtja aga ma näen kuidas see “klõps” käib ja kuigi võib vaielda, et see pidi inimeses alati sees olema ja muidu ei saa, siis lõviosal inimestest pole selle lüliti olemasolu lihtsalt kunagi olnud vaja kontrollida. Ma siiski arvan, et enamikul meist on ettevõtjavaim kuskil sisimas väljakaevamata kujul ooteasendis.

    See on veidi seotud selle n.ö. juhtimiskeskmega, et ühiskondlikus plaanis on meil traditsiooniliselt inimesed näinud end pigem saatuse poolt juhitavate kui end ise juhtivatena. Kui suudame üles kasvatada põlvkonna inimesi (ja ma näen seda kasvamas), kes mõistab et nende tegevusest (ja tegevusetusest) sõltub oluliselt rohkem, kui nad ise julgeks arvata, paraneks ka ettevõtjate osakaal oluliselt.

    Minu kaks senti.

  • http://profiles.google.com/toivo.ellakvere toivo ellakvere

    G48 muideks joonib alla selle probleemi, mis niigi ärisid pitsitab – programmeerijaid vähe.

    • Alvar Lumberg

      Leidsin ka augu, kus kommenteerida :) Progejaid on vähem, kui võiks. Samas aga ei hakka ka olemasolevad oma ajaga tihti midagi mõistlikku peale, ja selle all pean ma silmas kehva efektiivsust ja nirusid praktikaid – ehk need vähesed progejad, kes meil on, saaks tegelikult rohkem toota, kui oskaksid. 

      Selle juures, ma näen, on G48-l kõva positiivne mõju. Oled sa nooruk 1-aastase kogemusega või dekaadi suurfirmas kuivanud spetsialist, ikka kulub isikliku arengu mõttes ära, kui kõrval on a) sinust targem või b) noorem, aga vähem muretsev tiimikaaslane. 

      Minu jaoks on kurb (olles hetkel ise kolmandat ringi ITK tudeng), et rakenduslik kõrgharidus ses vallas ei anna 

    • Tõnis

      Progejate puudusest programmeerija enda pilgu läbi.

      Üritused nagu G48 ei kutsu eriti kui on juba kuulsaks saanud selle läbi, et seal tehakse põhiliselt asju mil erilist mõtet pole. Pooldan praktiliste asjade tegemist millest kasutajatele päriselt kasu on. Kahjuks ei kutsu tuntuimad loodud rakendused on partnerite üle arve pidamise päevik või asjandus mis mõõdab kui kõvasti jõuad lüüa.

      Usun, et enamus programmeerijaid on suhteliselt pragmaatilised inimesed ja neid osaleks rohkem kui üritusel oleks ette näidata rohkem asjalikke ideid mida ise ka kasutada tahaks ja oleks vähem seda startupi-halleluujat.

      Huvitav oleks näha sarnast üritust elektroonikavidinate jaoks, praegu on tõesti see startupi haip keskendunud liialt IT-le aga uusi ettevõtteid võib püsti panna igas valdkonnas.

      • Jens Kasemets

        Tõnis, kui tahad praktilisemaid asju teha, siis tule ise oma ideedega Garage’le ja käi idee ürituse alguses välja. Siis saad teha mida ise vajalikuks pead. Keegi ei käsi liituda tiimiga, mis teeb rohkem lõbusaid ja vähem praktilisi asju.

        Garagel on olnud ka projekte mis rohkem “riistvaraga” seotud, aga tõsi ta on, et pigem tegemist tarkvarasuunalise üritusega.
        Sarnane üritus aga natuke rohkem riistvara suunas on täiesti olemas — Tehnopoli TeamUp. Järgmine üritus toimub juba tuleval nädalavahetusel: http://www.tehnopol.ee/et/kalender/sundmuste-kalender&nID=1000

  • http://www.facebook.com/tanel.raja Tanel Raja

    Ma olen selle idufirmanduse kallal juba kaks aastat hambaid teritanud ja selles mõttes on taolised postitused minu jaoks õli tulle valamine :)

    Näiteks usun mina, et õigus on nii Stenil kui Irvel, kuigi näiliselt on nad teineteist välistavad. Ettevõtlus tähendab alfa staatust karjas, mida kutsutakse inimkonnaks. Oluline on selle juures mõista, et alfa staatust ei saa kunagi kellegi teise poolt anda, see tuleb ise kätte võidelda (vastsel korral oleks tegemist oksüümoroniga, kas inimene saab käsu peale olla vaba?). Minu enda hinnang on see, et alfa potentsiaaliga inimesi on ühiskonnas umbes 10%. Enamus on rahul tegutsemisega oma mugavustsoonis ning juhtoinaste positsiooni pärast rinda pistma ei trügi. Nad on n.ö. sündinud ettevõtjad, kuid rõhuv osa neist jäävadki latentseteks (sleeper enterpreneur?). Aga neist on see “plõksu” potentsiaal, millest Irve rääkis, sisemine sära, julgus oma peaga mõelda ja tegutseda. Ma arvan, et idufirmadega seotud ettevõtmiste põhiline eesmärk oleks see, et see “plõks” toimuks.

    Ma olen tähele pannud, et idumajanduse keerleb valdavalt kolm kontingenti: esiteks ettevõtjad, kellel on ka raha, idee või toimiv mudel ning kes püüavad leida omale toetust, teiseks potentsiaalsed teostajad, kes küll alfa materjalist pole kuid on valmis ennast mõne taolise tuules hoidma ning puugid. Puugid on tegelased, kelle panus on tavaliselt väike või puudub sootuks, kuid kes püüavad olla esimesena jaoks kui next-big-thing aset leiab. Need on kas sahkerdajad, kes püüavad ennast varakult tiimi sokutada või rahamehed, kes püüavad potentsiaaliga asju enne ära osta kui nende hind lakke kihutab. Muide nende puukide osakaal on kogu massist ehmatavalt suur ja osa neist on üsna tuntud isikud.

    Mis puutub G48-sse, siis minu meelest kibub see asja näitama kõverpeeglist — luues mulje, et edu on 99% annet ja 1% tööd, kuid tegelikult on olukord vastupidine. Eduka ettevõtja tunnuseks on see, et ta usub oma ideesse sedavõrd, et on valmis sinna investeerima oma aega raha ning kaugel rohkem kui kahe ööpäeva jagu. Kui paljud kohaletulnud oleksid valmis oma ideede kallal töötama ka siis kui nad teaksid, et nad peaks minimaalse sissetulekuga rabelema asja kallal aasta või kaks enne kui ettevõte jalad alla saab? Ma arvan, et vaid üksikud. Ma hiljuti võtsin kätte ja hakkasin erinevatest projektidest läbi jooksnud idufirmade kohta uuringut teostama, selgus, et 10 esimest, mille staatust ma uurisin enam ei eksisteerinud — ning põhjus ei olnud selles, et idee oleks halb olnud või ettevõtmine oleks läbi kukkunud per se — probleem oli rohkem selles, et inimesed ei olnud valmis oma nahaga riskima. Palju mugavam on kusagil 1.5-2k netopalgaga vegeteerida kui mõnesajaeurose miinimumpalgaga firmat bootstrappida. Probleem on selles, et taolised pühapäevaettevõtjad raiskavad ära liiga suure osa sotsiaalsest goodwillist ning heidavad varju nendele, kes reaalselt on valmis läbi tule, vee ja vasktorude minema.

    • http://sten.tamkivi.com Sten Tamkivi

      Hea edasiarendus, Pronto – 2 kiiret terminoloogist kommentaari:
      * “latentne ettevõtja” on tõesti hea liigitus (ja tõesti ma arvan, et Jaagup ja mina selles osas üsna ühel meelel.
      * “puukide” (keda sattusin kutsuma “kullakaevajateks”) olemasolu samuti ei vaidlusta, lihtsalt küsimus tõesti nende hulgas. Raivo postituses, millele reageerisin, jäi kõlama toon, et neid on domineeriv enamus. Mulle tundub, et neid on minimaalne vähemus. Seejuures on nad üsna hõlpsalt ära tuntavad, nii saab neile kulutada võimalikult vähe energiat ja ka “sotsiaalset goodwilli”, mis omakorda võiks tagada, et nad on orbiidil üsna lühiajaliselt. ja Sinu “puugi”-kirjelduse puhul ei oleks ma nõus sinna liigitama riskiinvestoreid, kes loodavad leida varakult head diili.

      • http://www.facebook.com/tanel.raja Tanel Raja

        Minu puugi definitsioon ilmselt vajab täpsustamist, kuna ma näen siin selget möödarääkimist. Riskiinvestor on enterpreneur — ma isegi märkisin välja, et ettevõtja võib olla ka see kellel on raha. Ta teeb selge omapoolse commitmenti ning see võib olla isegi määravama tähtsusega panus kui mingi koodiväänaja mitu kuud magamata öid.

        Minu silmis on puuk inimene, kes üritab sellistel üritustel oma tiimi kokku saada, kuid kelle idee ei kannata mingisugust kriitikat ning kes ise pole valmis sellesse ettevõtmisesse panustama. Probleem on ka selles, et rõhuv enamusi nii öelda ideid idufirmade taga on (vabandage robustse väljenduse pärast) debiilsed. Kuna suur osa IT inimestest on (ma meelega üldistan stereotüübi põhjal) tuntava sotsiaalse suhtluse arenguruumiga õnnestub neid meelitada igasugustesse avantüüridesse. Halb asi on aga selles, et sellised inimesed ei ole valmis enam teise, edumeelsema projektiga liituma kui nad korra oma vitsad saanud.

        Puuk võib olla väga tore inimene, kuid ettevõtluse arenduse seisukohalt on ta lihtsalt ressursside raiskaja. Muide, ma olen ise viimase kahe aasta jooksul seotud olnud umbes 5 idufirmaga, millest ühest distantseerisin ennast kohe kui ma aru sain, et selle vedaja on puuk, kes ootas, et ma talle lahenduse hõbetaldrikul ette veaks. Kaks projekti kandsin ma maha kui täiesti lootusetud (halb idee), üks oli hea ja realiseeritav ide ning üks oli algselt küll halb idee, aga ma leidsin sellest sügavama rebu, mida algne autor polnud märganud, rappisin selle prahist puhtaks ja hetkel on tegemist juba uue projektiga, millele ma näen üsna korraliku potentsiaali.

        Üldiselt ma arvan, et iseenesest võiks eksisteerida mingi tarkade kubi, mis kaeks esitatud projekte, paneks magama lootusetud juhtumid ning annaks oma heakskiidu asjadele, millel on elulootust. Ma arvan, et sellise meedkonna rahastamine oleks riigile oluliselt väärtuslikum investeering kui mingite ebamääraste toetustega loota, et kusagil ettevõtlus susisema hakkab. Eestis ei ole puudus mitte rahast, vaid õigest mõtlemisest ja peremehetundest. Rahaga neid asju osta ei saa.

  • Joosep-Georg Järvemaa

    Nii laia teksti on väga raske lugeda. Ka ei allu teksti laius lehitseja laiuse muutmisele.

    • http://sten.tamkivi.com Sten Tamkivi

      Jah, sellel theme’l on teisigi vigu, aga vana häkiti katki ja polnud eriti otsinguaega. Soovitused elegantsete, heledate, hästiloetavate (ja ehk ka gridipõhiste) theme’ide osas teretulnud.

  • http://twitter.com/juhan_a Juhan

    Garage48 on mõneti oma edu ohver. Eks seal üritusel osaleb igasugust rahvast – nii tõsiseid töömehi, kes on tõesti valmis garaažis olematu palgaga tõsist tööd tegema kui ka igasugu kullakaevajaid ja üksteise haipijaid. Kui nüüd juhtub see miski, et ühes vastloodud projektis kohtuvad väärt idee ja võimekas meeskond, siis need inimesed liiguvad süsteemist vähemalt mõneks ajaks välja – otse garaaži ideed edasi arendama.

    Sobivat materjali on peale tulemas liiga vähe ning haipijate-kullakaevajate-chillijate konsentratsioon ürituselt-üritusele tasapisi kasvab. Mulle tundub, et Raivo ongi peamiselt sellist tüüpi startup-rahvaga kokku puutunud ja sellest üldistuse teinud. Kala püüdes satub võrku igasugu prügikala, see on ökosüsteemi osa, tuleb õppida see ära tundma ja üle parda tagasi visata.

    • http://sten.tamkivi.com Sten Tamkivi

      Minu arust ei ole Garage48 kellegi (eriti iseenda) ohver. See eeldaks, et üritus oleks allakäigus, aga viimasel nädalavahetusel sellist tunnet küll ei jäänud. Osalejad ja ka mõned korraldajad on tasapisi vahetunud, formaat rohkem paika loksunud ja keskmiselt ideed juba kohale jõudes rohkem läbi mõeldud – need arengud on pigem mandumise vastand? Seejuures inimesi on ilmselt liikunud nii nagu teie Campalystiga, päris äri ehitama, kui ka “prügikalana”, kes õnne ja edu ei leidnud, edasi millegi muuga tegelema.

      Pigem on häda siiski selles, et Garage48 _kriitika_ seisab sama koha peal. On kaks äärmust: etteheited on samad mis esimese katse puhul kunagi hoo sisse said, tunnistamata mingitki arengut. Ja teistipid, heidetakse ette, et miks ei ole juba ära tehtud ka teist ja kolmandat, seni fookusest väljas olevat asja.

      • http://twitter.com/juhan_a Juhan

        Garage48 täidab kindlasti väga hästi seda rolli, et teeb inimesi omavahel tuttavaks, annab ettekujutuse startup-vaimsusest ja paneb nad ka proovile, et läbi katsumuse avastada endas ettevõtja või hoopis arusaamine, et palgatöö on siiski sobivam. Siin ei ole kohe mingit kahtlust, et Garage48 on endiselt väga edukas selles vallas ja ei ole mingeidki ohumärke mandumisest.

        Aga see et üritusel osalevad inimesed suudaksid ka sealsamas toimiva startupi moodustada, selle tõenäosus minu arvates väheneb, kuna kõige sobivam materjal liigub süsteemist välja. Aga ega sellest ei ole ju ka midagi lahti, sest korraldajad ise on ka kinnitanud, et valmis startupid ei ole ürituse eesmärk. Kriitika, mis tõesti paigal seisab, ei saa sellest lihtsalt aru.

  • http://profiles.google.com/toivo.ellakvere toivo ellakvere

    distributed conversations? ma ei saa täpselt aru miks see otsing antud juhul ei näita mitte midagi, aga teor. peaks seosed yles leidma google lingiotsing. 
    google search:link:http://spiid.blogspot.com/2012/03/startup-hype.html

    • http://sten.tamkivi.com Sten Tamkivi

      See päring aitaks Sul leida teisi blogiposte või leheartikleid, mis Raivo tekstile viitavad, aga mitte koondada kokku 8 eri sõbra FB seina peal ja Twitteris, sageli URLilühendajate taga toimuvat arutelu, kus ma enam ei osanud valida, kuhu sekkuda… ja tekitasin veel ühe. :)

      Seda pidasin silmas distributed conversationite all.

  • Priit Salumaa

    Siin on üks väga hea sisevaade Garage48’l osalenult. Sellel tekstil on järgmised head omadused:

    * Ei ole arvamuslugu, on logi – ses suhtes nii Raivo kui Steni teksti osas neutraalne.
    * Näitab üritust läbi arendaja silmade. Seejuures tuletan meelde, et üritusel on arendajaid / disainereid umbes 70%.
    * Annab inimestele, kes osalenud pole üritusel, ehk parema pildi, mis seal toimub.

    Head lugemist: 
    http://sqroot.eu/2012/03/garage48-2012-tallinn-impressions/

  • http://www.facebook.com/martin.henk Martin Henk

    G48 kallal virisemine on sama mõistlik, nagu oodata, et põhikoolist tuleksid valmis raketiteadlased. G48-l on väga selge oma koht ja eesmärk. See, et nad kõiki muid maailma hädasid ei lahenda, on nende suur pluss. Keskendumine ning ühe asja hästi ja järjekindlalt tegemine on väärtus omaette. 

    Ja mõned aktiivselt tegutsevad firmad on siiski sellest üritusest välja kasvanud. Campalyst näiteks. Pole küll kuulnud, et blogis porisemine kunagi mõne eduka firma loonud oleks…

  • Pingback: Räägime Asjast - Memokraat