seikatsu

Restart konverentsilt

2008-11-16T22:47:12Z

Veetsin laupäeva Reformierakonna [majanduskonverentsil Restart](http://www.re-start.ee/index.html). Kogu üritus ise keerles oodatult liberaalse turumajanduse ümber, aga minu suureks rõõmks sisaldas lisaks teooriale ja käsiloleva kriisi analüüsile ka palju selgeid ettepanekuid ja ideid edasminekuks. Tahaks loota, et seoses võimupartei esindajate suure osakaaluga saalis neid nüüd kiiresti-kiiresti otsast täitma hakatakse. Minu enda sõnavõtt kukkus vist üsna kehvalt välja. Otsustasin, et kuna konkreetsetest maksu-, seaduse- jne ettepanekutest on juba paljud targemad mehed laval rääkinud, keskendun oma jutus majanduselu pehmemale poolele. Rääkisin sellest, kuidas üliliberaalses ja minimaalse riigi sekkumisega majanduskeskkonnas on siiski veel midagi, mida riik ja selle juhid peaksid üritama mõjutada: väärtused. Ja kui ma peaksin valima ühe väärtuse, mille osas Eesti on maailma tipp-innovaatoritest liiga kaugel maas, on see tolerants. Rääkisin vihast, mida minus tekitas see, et kui Postimehe toimetaja avaldab [sellise rassistliku ja ksenofoobse teksti](http://www.postimees.ee/?id=48526), "suurimat kvaliteetlehte" lugevad massid rõkkavad. Ja kui sellised äärmused on avalikult tunnustatud, siis mis lootus on näha meil väikesed, avatuid, maailmas läbilöögivõimelisi innovaatoreid. Välis-innovaator ei tule keskkonda, kus puudub tolerants. Ja meie oma kõige kõvemad tehnoloogid võivad vabalt lahkuda riigist kuna keskkond on nende teistmoodi olemise (innovatsiooni eeldus!) suhtes vaenulik, mitte tunnustav. Isegi kui maksud on soodsamad. Kuna aeg oli väga napp, siis jäi palju ütlemata ja saalist ei tulnud ühtki küsimust. Sestap ka tunne, et läksin ehk konverentsi ülejäänud temaatikas liiga kaugele, või ei suutnud selle seotust majandusega päris kohale viia. Peaks võib-olla rohkem lahti kirjutama need mõtted. Nagu juba [tavaks saanud](http://sten.tamkivi.com/mt-search.cgi?blog_id=1&tag=conference&limit=20), postitan oma päeva jooksul kogunenud märkmed teistelegi lugemiseks: Urmas Klaas: * Nielseni uuring - 93% eestlastest ja lätlastest usub, et nende riik on kriisis. 83% soomlasi usub, et nende oma ei ole. [Johnny Munkhammar](http://www.re-start.ee/majandus-reformierakond-johnny-munkhammar/): * Rootsis saad praktiliselt ise valida, millal pensionile jääd. Präänik on see, et mida hiljem, seda suurem pension. Aitab võidelda demograafilise ajapommi vastu. * Praeguse majanduskriisi ajal on Euroopas suurenenud Karl Marxi raamatute läbimüük sadu protsente. Inimesed arvavad, et see on vaba turumajanduse krahh. Aga see kriis tuleb hoopis valitsuste sekkumisest vabasse turgu. * USAs on väljastatud inimestele, kes ei suuda maksta oma maja omamise eest 1300 miljardi dollari ulatuses riigi toetustega laene. * Euro on käesolevas kriisis on olnud väga oluline. Vaadake riike nagu Itaalia - mitte kunagi varem pole neil rasketel aegadel olnud nii tugevat oma raha, ja seetõttu on kohe suur ports probleeme laualt maas. [Siim Kallas](http://www.re-start.ee/majandus-reformierakond-siim-kallas/): * Ka prantsuse revolutsioonile eelnesid kolme valitsuse läbikukkunud katsed läbi viia majandusreforme. * Madriidis on eeslinn, mis buumi käigus ehitati 30,000 inimesele. Seal on täna 348 elanikku. * Hiina mänguasjade eksport on langenud 50% * Iirimaa eelarve puudujääk -5%, järgmisel -7%. Põhjuseks valitsuse sekkumine erasektorisse. * Prantsuse president lubab luua 300,000 uut töökohta... avalikus sektoris. * Vaja on muuta ühiskonna hoiakuid, mis tooksid inimesi ettvõtlusesse. * Töös on Euroopa Bakalaureus eesmärgiga tagada laste hariduse jätkumine tööjõu vabal liikumisel kustahes Euroopas. * Kriis on ka hea aeg generatsioonivahetuseks. On meil Eestis ja Euroopas piisavalt uusi ettevõtjaid, kes teatepulga üle võtaks? [Rein Lang](http://www.re-start.ee/majandus-reformierakond-rein-lang/): * Eestis on 200,000 inimest, kes on registrite järgi ettevõtlusega seotud (15%), aga ettevõtlustulu deklareeris vaid 2%! (Luxembourgis 20%) * E-äriregistris saab kasutada nüüd ka Portugali, Belgia id-kaarte ja Leedu mobiil-id'd. Selle eedasiarendamise eelarve järgmiseks aastaks on riigieelarves null krooni. * Ettevõtlusvorm ei saa olla erineva maksustamise aluseks (FIE vs ettevõte). FIE-tsirkuse lõpetamiseks on üks võimalus eemaldada täisühingu loomise piirang, et seal peaks olema kaks osanikku. * Meil on vaja õigusaktide revisjoni. Meil on sadu ja tuhandeid õigusakte, mis tegelevad ettevõtluse pärssimisega ja nende mõjuanalüüs võiks näidata hoopis positiivset tulemust nende kohesest tühistamisest. * Kuidas kiirendada haldusreformi? Kaotaks ära maavalitsused! Omavalitsused peaksid siis kohe hakkama koonduma, liituma või vähemalt omavahel rääkima, sest neil kaoks pea kohtalt maavalitsus, kelle rinnal nutmas käia. * Ettevõtja registreerimisele panna lävi. Kui tädi müüb tee ääres kukeseeni, miks me nõuame, et ta ennast FIEks teeks? Ja kui ta ei tee, on ta kurjategija? Aitaks nt alampiir, et alla 100k või 200k käibe aastas pole eraldi registreerimist vaja * Mis seadust oleks vaja, et sÕnavabadus oleks tõeline, mitte näiline? Et uue idee väljaütlemisele ei järgneks rõve sõim? [Viljar Arakas](http://www.re-start.ee/majandus-reformierakond-viljar-arakas/): * Volvo 2007 Q3 vs 2008, raskeveokite tellimuste langus: 40000 -> 115. -99.7% * Eesti teenusteäri tootlikus on 21% Iirimaast ja 30% taanist, kuigi osakaal SKP'st (67%) tundub täitsa OK. on puhtalt selle tootlikkusevahe täitmises peidus aastaid SKP kasvu. * Riik ei peaks andma alustavatele uutele ettevõtjatele raha. Nad peavad selle ise "võitjate põlvkonnalt" või riskikapitalistidelt tõstma. Kui ei saa, siis pole nad ise piisavalt head või idee piisavalt hea. [Terry Miller](http://www.re-start.ee/majandus-reformierakond-terry-miller/): * Estonian economic environment #12 in the world, is "77.8% Free" (Heritage index). EU average 66%, World avg 60%. * Out of 10 viewed components in 2008 only government size and labour freedom are below world average. If there were ANY area of public policy you focus on, fix the labour market regulation. * in 2009, 6 out of 10 components will drop. Not because Estonia has done anything wrong, but others are doing better/more. [Pekka Roine](http://www.re-start.ee/majandus-reformierakond-pekka-roine/): * Knowledge is in the heads. Business focuses on the body. How do a suit and tie benefit the head? * Offices are for bodies, working hours for counting them. * Knowledge economy needs Invention, Innovation, Independence, Enterpreneurship, Risk taking. NONE of these things are really taught at schools, encouraged by the past, endorsed by society, supported by bankruptcy law. * We take pride in societies where Prime Minister has TV crews and microphones demanding answers every day. Have you seen a CEO being constantly asked "what are you doing today, what do you think of these things" [Andrus Ansip](http://www.re-start.ee/majandus-reformierakond-andrus-ansip/): * Meil on 84000 ehitajat, see on mõne aastaga kahekordistunud. Kinnisvaramull lõhkes, aga eelmises kvartalis vähenes ehitajate arv vaid 2000 võrra. Seega pole struktuurimuutused veel alanud.

Eesti aasta ettevõtja valitud

2008-11-06T12:39:30Z

Palju õnne Jaan Puusaagile, kes [kuulutati eile Ernst&Youngi korraldatud Aasta Ettevõtja konkursi võitjaks](http://www.postimees.ee/?id=46816). See konkurss toimus Eestis esimest korda, aga on juba paarikümneaastase traditsiooniga rahvusvahelise [Entrepreneur of the Year](http://www.ey.com/global/content.nsf/US/EGCS_-_Entrepreneur_of_the_Year_Awards_-_Overview) nö kohalikuks eelvooruks. Eesmärgiks muidugi esile tõsta ja tunnustada neid inimesi meie seas, kes võtavad riske ja viivad majandust edasi, asutades ja juhtides kiiresti kasvavaid, edukaid ettevõtteid. Mul oli au sel aastal osaleda selle ürituse zhüriis, väga huvitav kogemus. Ettevõtja, või veelgi enam halvamaigulise "ärimehena" kujutab Eesti avalikkus tavaliselt ette kasuahnet Tallinna meest. Esimese filtri järel välja valitud paarikümne kandidaadi seaks oli nii mehi kui naisi, nii Tallinnast kui Põlvast, mitme eri rahvuse ja emakeelega. Kõrgtehnoloogia kõrval erameditsiin, koolitus ja puidutööstus. Juba viie finalistini (lisaks siis Valeri Iltšenko (Envirolyte Industries International OÜ), Jelena Masli (RGR Airon OÜ) , Andrus Loog (Taastava Kirurgia Kliinik AS) ja Taavi Kotka (Webmedia AS)) jõudmine oli omajagu keerukas ülesanne, aga usun et nad kõik on väärt eeskujuks tõstmist. Nad loovad midagi uut, mitte pelgalt ei vahenda. Nad on loonud kümneid ja sadu töökohti. Kõigi nende tegevuses on ekspordil suur või üha kasvav roll. Nad hoolivad ühiskonnast ja keskkonnast enda ümber laiemalt kui oma firma kitsad huvid nõuaksid. Ohutu palgatöö asemel võtavad nad igapäevaselt riske oma aja, nime ja kapitaliga. Need on kõik kriteeriumid, mis mulle isiklikult valiku tegemisel olulised olid. Kõige-kõige kõvema välja valimine sellest viisikust ei olnud üldse lihtne, aga usun, et Jaan Puusaag on [Krimeltet ](http://www.krimelte.ee) ehitades teinud midagi selgelt esiletõstmist väärt, teistel kandidaatidel on loodetavasti veel võimsam tähelend oma ettevõtetega veel ees. Kui paljud üldse teadsid enne sellest miljardikroonise käibega, 95% eksportivast, kolmesajapealisest ja omas valdkonnas maailma Top5 kuuluvast tootmisettevõttest meie oma "tagahoovis"? Loodan, et tänu sellele konkursivõidule teatakse rohkem. Ja kuulatakse hoolega, mis Jaanil tema kogemuste põhjal öelda on, et meil selliselt kasvavaid firmasid rohkem oleks.

Kaks tilka vett

2008-11-06T12:31:22Z

Sõber saatis sellise lõbusa fotokomplekti, mõlemad pildid pärit kuskilt eesti meediast: Sandori jutumullid on mõnevõrra fundamentaalsemad.

More on CrushCamp

2008-10-20T09:22:32Z

Discovered that one of the [CrushPad](http://www.crushpadwine.com/) winemakers who kindly [hosted us at a recent CrushCamp](http://sten.tamkivi.com/2008/10/making_wine_at_crushpad.html) is also a food and wine blogger: [VMac + Cheese](http://vmacandcheese.com/). She has taken the time to take a bunch of photos from [my photoset](http://www.flickr.com/photos/seikatsu/sets/72157607847026394/) and put together a [storyline around it](http://vmacandcheese.com/2008/10/15/crushcamp-in-action/). Great reading if you're interested to understand the process better, especially as she has added keyword links to explanatory pages at [CrushNet](http://www.crushnet.com/)'s [EnoWiki](http://www.crushnet.com/enowiki) too.

Psühholoogiline relv võitluseks idioot-kommentaatoritega

2008-10-14T10:58:38Z

[YouTube](http://youtube.com) on välja arendanud ühe nutika lisavõimaluse: äsjakirjutatud kommentaari kuuldavalt kirjutajale ette lugemine: Eriti tore on see, et Google arendajad korjasid idee üles hiljutisest [XKCD veebikoomiksi naljast](http://xkcd.com/481/) ja lihtsalt tegidki kiiresti ära. Hetkel küll valikulise lisavõimalusena, mitte kohustusliku etapina kommentaari postitamisel. Idee siis selles, et sappi pritsiv, ropendav, sõimav, grammatikareegleid eirav või täiesti artikuleerimatut võrgu-slängi kasutav anonüümne kommentaator peab kogu oma sopa enne omal nahal ja kõrvus personaalselt läbi elama, enne kui see teiste kasutajateni jõuab. Ja ehk võiks seeläbi tõesti sündida silutum sisu või isegi mõni eriti võigas postitus üldse ära jääda? Eesti kommentaariumide "puhastamiseks" on küll eelregistreerimise nõudeid peale ja uuesti maha keeratud ja vahest ka [kampaaniaid korraldatud](http://www.leim.ee/), aga isiklike kokkupuudete põhjal kommentaaridega ei tunneta küll mingit muutust eelarvamustest, kadedusest, pimedast vihast ja lahmimisest normaalse dialoogi suunas. Äkki võiks näiteks mõni suurem päevaleht oma kommentaaripostitajatele ilusas eesti keeles kohustuslikku etteütlust teha? Kiirustage, kes esimesena jõuab - [tehnoloogia selleks on ju kõigile olemas](http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/projektid/syntees/).

Making wine at Crushpad

2008-10-10T11:51:18Z

On a recent trip to California got a chance to visit [Crushpad](http://www.crushpadwine.com/). They are a high-end winery... where you are the winemaker. Some of my friends invested in them last year and one of them has been pushing a group of us to make a barrel of our own wine together. So we kicked off the process and it has moved along, for some reason without much enthusiasm from my part. Now after being there, including a half-day [Crushcamp](http://www.crushpadwine.com/hostevent.php) ([full photoset here](http://www.flickr.com/photos/seikatsu/sets/72157607847026394/)) of hands-on winemaking, I have gotten really excited. ]]> And if you want to get really geeky you can drill down to this level of activity logs: Wine making is such a conservative industry by nature and to a large extent it should be. But I am very happy to see Crushpad's novel and fun approach to complement the traditional way. Most importantly - to let anyone participate, even without the "chateau and golden retriever", as [Toivo says](http://www.toivo.ee/).

Skype 4.0 is smaller again

2008-10-07T06:30:36Z

As [promised in June](http://sten.tamkivi.com/2008/06/skype_40_beta_1_is_out.html), the second iteration of Skype 4.0 client is now [available for download](http://www.skype.com/go/download-beta). If you got on to beta 1 and liked it or hated it, I highly recommend the upgrade to beta 2. The past quarter has really passed fast. I'm amazed how much the 4.0 research, design, product and project management, development and quality assurance teams got through. Especially given that you have to work under timeline pressure while at the same time being called an ignorant moron (best case) on blogs, forums and random comments across the internet for creating the radically different Skype version you just released. Fortunately we also had plenty of quantified data and user testing around the world in lab environments to separate real issues from pure blind conservatism and hateful noise. Read more about the feedback stats from the [official blog post](http://share.skype.com/sites/en/2008/10/skype_4_beta_2_for_windows.html). That's the risky transformation the software business seems to go through - applications with tens and hundreds of millions of users get launched in early beta stages, in feature incomplete iterations for feedback and mass-market testing. I am confident the better the end result will be. And if you look at beta 2, it really is powered by the feedback, (re)introducing such things as compact mode, grouping your contacts into categories, a totally revamped alerts and notifications system so you wouldn't miss any incoming events and many more of the things you asked for. One of the interesting ones in my circle of friends and colleagues has really been the compact mode. The loudest voices demanding Skype to take up less of their screen. Many happy campers once we enabled mode switching to give the poweruser more control of the screen estate. And funnily, a number of people who have now confessed that they've "sort of learned to like" the new one-window layout and really don't want to go back... Anyway, there is a new episode of the video series that has been taking world by the storm - Mike Explains Beta 2. In High Definition, of course:

Skype 4.0 Beta 2 for Windows
Uploaded by SkypeConversations

And there is a bunch of [screenshots on Flickr](http://www.flickr.com/photos/skypeconversations/sets/72157607505702184/). But better [download](http://www.skype.com/go/download-beta) the real thing and [give us some more feedback](http://ecustomeropinions.com/popup/survey.php?sid=662462508). VKPSWKZF

Seedcamp 2008 was fun

2008-09-21T14:53:28Z

Spent a day at London [Seedcamp](http://seedcamp.com/) Week's [Product and Marketing Day](http://seedcamp.com/pages/weeks_program#2008) again. Hit quite a jackpot on the mentoring group selection lottery and got to spend time with four out of the total seven winners of this year: * Kyko - online multiplayer gaming by the creators of [Babuki](http://www.babuki.com/mainpage/), with a neat angle of tapping into existing social/IM networks to build their userbase. * Stupeflix - French startup generating time-synced video clips out of static images and music. [Animoto](http://animoto.com/) competitor with a strong technical performance edge. * [Toksta](http://www.toksta.com/en/liveconfig/) - whitelabel web based IM client for social networks from Germany. * [uberVU](http://www.ubervu.com/) - my personal favourite, coming from Romania: crawler based harvesting of comments to and discussions around your content from wherever it get syndicated to. Think of seeing not only the comments to your video directly on YouTube, but also on any random blog that this video got embedded to or any twitter post referring to that video with a tinyurl. [Decisions for Heros](http://decisionsforheroes.com/) whom I also met have found a very sharp niche of catering the dataporn needs for rescue teams, and I just loved their founder Robin´s passion. Wish them all the best even if they didn't win this event. All-in-all and with a few exceptions, I was more impressed by the people and their passion rather than the specific business ideas. Of course, it sort of has to be very hard to differentiate a great company from an utterly silly one before it gets off the ground, otherwise we would all be angel inverstment gazillionaires in a blink. Judging people and their characters is a much more natural task - and I really did like most of whom I met. In addition to the roster of enthusiastic startups, I am also very happy about making some new friends among [fellow mentors](http://seedcamp.com/pages/mentors), such as [Robert Gaal](http://www.linkedin.com/in/robertgaal), co-founder of [Wakoopa](http://wakoopa.com) (which I have been a user of for a few months) and [The Next Web](http://thenextweb.org/). Chatting with guys like him is very energizing and raises hopes about the vision of Europe as an innovation hub. Which was Saul's point of creating Seedcamp after all, wasn't it?

Passime kodus teleka ees, sest see on ohutum

2008-09-12T09:03:34Z

Sel ajal kui ma istusin Pärnus ja kuulasin lugusid Eesti teadmistepõhise visioonidest, saatis sõber sõnumi Emori ürituselt, kus tutvustati hiljutist uuringut Eestlaste väärtushinnangutest: "71% eestlastest oleksid kõige õnnelikumad kui nad istuksid kodus ja ei teeks midagi. Seejuures vaatavad nad päevas 4.5h telekat". Kui mõelda sellise kambaga luurelemineku võimalustest (ehk kuidas selliselt meelestatud ühiskond võiks innoveerida, ettevõtteid luua, eksportida, maailmas endast mingit märki maha jätta) tuleb sügav masendus peale. Emori veebis on veel [mõned väljavõtted uuringust](http://emor.ee/arhiiv.html?id=1913), nt: > *Oma igapäevatöös eelistavad ligi pooled (46%) töötavad inimesed stabiilsust uutele võimalustele ning vaid iga seitsmes (14%) on kindlasti valmis uute võimaluste nimel oma töökoha stabiilsusega riskima. Pea iga teine (43%) Eesti inimene usub täna kindlalt, et elus on üldse parem olla ettevaatlik: uued inimesed ja olukorrad võivad kaasa tuua (ebameeldivaid) ootamatusi.* [Üleskutse riskide võtmisele](http://sten.tamkivi.com/2008/07/eesti_vajab_riskivotjaid.html), mille suve alguses kirjutasin tundub kuidagi naiivse lootusena vist?

Visioonist Lahendusteni 2008

2008-09-12T08:38:04Z

Mõned juhuslikud märkmed selleaastaselt [ITL visioonikonverentsilt](http://www.innoeurope.eu/index.php?lang=est&main_id=543). * Heido Vitsur: 2000. a tõi iga täiendav välislaenukroon kaasa 2 krooni SKP kasvu. 2007 toodab laenukroon 0.5 krooni SKP-d. Ehk siis laenatud raha tarbitakse kohe ära, mitte ei investeerita. * Singapuris on huvitavalt kombineeritud teemad: Informatsiooni, Kommunikatsiooni ja Kunstide ministeerium. * Singapuri 2015. a eesmärk on 90% kodudest broadbandiga varustada... aga 100% kodudest, kus on lapsed. Mõistlik sisend prioritiseerimiseks. * 2007 Eesti IKT turg on 1.5b EUR, ca 50/50 IT vs Telecom. IT osakaal kasvab. * 28.9% elanikkonnast kasutab Eestis e-riigi teenuseid. Huvitav, mis see number oleks kui e-tuludeklaratsioon välja arvata? * IKT kasutus Eesti firmades: * e-mail on mööda läinud post/telefon/faks kategooriast (vastavalt ca 95% ja 90%). Ehk siis meil on juurde tulnud ettevõtteid, kelle kontoris on internet, aga puuduvad telefonid? * kõige masendavamad protsendid on kasutusvaldkonnsa "product planning". 50% kasutab IT-d, 20% plaanib hakata kasutama, 30% ei plaanigi?! * Jaan Pillesaar: Kui vaadata meie maksusüsteemi, siis Eestis ei ole mõtet tööd teha. Kapitali liigutamine on sisuliselt maksuvaba, aga kui inimene hakkab tööd tegema, siis on maksukoormus ca 80%. * Alates 2000 aastast on Eesti riigi kulud kasvanud +200% ja SKP +150% * Idee Inglismaalt - poekäru mille küljes on vöötkoodilugeja. Võtad mingi asja riiulist ja paned korvi, samal ajal seda ära skännides. Kassasse jõudes loeb müüja selle info sealt välja ja maksad kohe, mitte ei passi lindi juures. Samas - Selveri kaheksa aasta taguse e-kaubanduseksperimendi tagasitoomine oleks veel mõnusam. * GPSid on suuremates riikides on keeranud vaikseid elukeskkondi nässu. Nt vanur kolib väiksesse külla, et rahu ja vaikust nautida ja siis ostavad 200,000 kohalikku endale TomTomi, mis juhatab nad iga päev sealt külast läbi sõitma, kuna see on efektiivseim tee... Kui ürituse slaidid võrku jõuavad, soovitan lugeda Jaan Pillesaare (ettepanek radikaalselt muuta teabetöötajate maksustamist), Allan Martinsoni (sissejuhatus riskikapitali) ja Kristjan Rebase (Arengufondi IT-seire vahetulemused) omi. Üldiselt on kümneaastaseks saanud konverents kuidagi väsinud, et mitte öelda lausa morbiidse olemisega. Vaadates suure saali tühjasid rõdusid, tekkis mõte, et sinna oleks võinud tuua nt 6-7 bussitäit abituriente või tudengeid. Oleks ehk nendest visioonijuttudest rohkem kasu kui kitsas IT-inimeste ringis omavahel heietades.

President's Speech on Innovation

2008-09-08T14:50:59Z

Last week's [Baltic Dynamics 2008](http://www.teaduspark.ee/?q=/eng/BD) conference was opened by an address by the [President of Estonia Toomas Hendrik Ilves](http://president.ee/en/), speaking on Innovation. As the full text did not make it to the president.ee website's [speeches section](http://president.ee/en/duties/speeches.php) yet, I pinged his office and they kindly provided me a full copy in a few hours. Transparent government in action, love it. As I think this is one of the best condensed summaries of the major issues -- such as investments, education, attracting labour -- Estonia and Europe are facing developing as technology hotbeds, I am re-publishing the whole text for your reading pleasure. Really worth your time. --- **Welcome address of the President of Estonia at the opening of (innovation) conference 'Baltic Dynamics' Dorpat SPA Hotel, Tartu, 4 September 2008** Ladies and Gentlemen, dear friends, I am glad to speak here at the opening of the 13th 'Baltic Dynamics' conference, an increasingly international meeting, as it should be the case in the field of innovation. This time the conference takes place at amidst a global economic slowdown, a situation that is frankly unfamiliar for many in Estonia. According to some (admittedly somewhat dire) predictions, this may become the most severe global downturn over the last decade. In terms of our domestic economies, all three Baltic countries stand on the threshold of a paradigm shift; the motor of rapid growth -- a competitive advantage based on cheap labor seems to be over. As indeed we have all hoped it would be, for a rise in wages and quality of life is, after all what convergence is all about. But this also creates a new challenge: further development of our economies can come only from higher value added products and services. In this sense innovation is naturally the key to shifting from slowdown to growth. We must ourselves - how did we reach the state of affairs where we are now? Our economic development has been very rapid, but not always enough forward-looking. The recent slowdown in our economy is - at least to a certain extent - caused by overinvestment in sectors that have provided high yields in the short term (such as real estate) and which are prone to move in correlation with fluctuations of domestic demand. That said, it does not mean that some investments are less necessary than the others, but in the longer term a very small economy cannot rely solely on the domestic market. Indeed, even the second and third largest economies in the world, Japan and Germany cannot rely solely on domestic demand either. ]]> Export performance depends crucially on hi-tech (or high value added) products and services, once the initial comparative advantage of cheap labor is gone, as it is here in Estonia, as happened in virtually all the Wirtshaftwünder in Europe and later in Japan. And that has been clear already for some time now. Hi-tech and higher value added products of course require investment that will bring returns in the future. But how much have we invested into the future? Let us compare R&D expenses as a percentage of GDP in the European Union. Estonia ranks 15th in the EU, positioned between Spain and Italy. However, with the size of expenditures roughly 1,1% of GDP (the figures here and onwards are for the latest year for which they are available: 2006. Eurostat, the source for these figures could itself do a little investment in productivity), the gap with leading EU countries is more than three-fold. The leaders are our neighbors Sweden and Finland, both of which invest over 3,5% (of GDP) in innovation. Among the new EU Member States Estonia ranks third, after Slovenia and the Czech Republic, both of which invest approximately ~1,5% of GDP. There is an additional proviso here: one of the most capital intensive forms of investment in innovation is in pharmaceuticals, i.e. in much of the world R&D in pharmaceuticals represents a significant portion of the percentage of GDP devoted to innovation. In Estonia, there is no pharmaceutical industry, which means that comparison with other EU countries need not be completely to our advantage. On the other hand, that is a technical point and hardly an excuse. No less important is where these investments come from, i.e. what is the division of labour between the public and private sectors. If we take the best European performers - the Nordic countries - as a benchmark, the picture is as follows, based on the Nordic Statistical Yearbook 2006: The share of government investment ranges from 33% in Iceland to 45% in Denmark. This means that in all Nordic countries the bulk of investments comes from the private sector. In Estonia, which as I mentioned is not at all doing badly even among the EU as a whole, the share of private capital in R&D investments is 45% (2006), which in numbers terms is 'Denmark in reverse', as the government share of innovation investment is still larger than the private sector or 50:50 at best. And now we can ask - has our business community done enough? I don't know the answer, but I should add that one company in Estonia, Skype, has provided 10% of overall investment in innovation. This means that almost a quarter of all private investment in innovation comes from just one company. While this is commendable for Skype, this fact should also be a lesson for the rest of the private sector. Earlier I said we stand at the threshold of a paradigm shift, and, given the economic slowdown we face today, we are obviously forced to change our mindsets as well as investment priorities in order to make the economy grow again. Meeting business leaders here in Estonia, I have stressed over and over the need to invest into new technologies when times are good, when the economy is strong. Now - after the downturn in the economic cycle - the efforts and indeed costs necessary for transforming the economy are that much greater. It is quite possible, moreover, that a change of 'the growth paradigm' will also imply, indeed necessitate even further changes in the business environment, the educational system and in labor market regulation. This could entail facilitation of labor mobility to cover the vacancies we cannot fill today, but may be able to fill tomorrow - if we invest enough into education today. In this sense a transformation the 'growth paradigm' might also entail changes in perceptions of the priorities of our present and future society. The 'New economy', as it is sometimes called, does not come overnight. For it to be meaningful, it must develop like any other economy, like the so-called "old economy." Recall the dot.com bubble in the US at the turn of the century. The hope then, that information technology will lead to an enormous improvement in the productivity of the economy and quality of life itself turned out to be misleading and led to a stock market bust and an economic downturn. Yet there was also something important that remained unnoticed. As I understand it - it is not only a question of science, information technology or the economy. It is a question of education and - perhaps - of a broader mentality in society. In this sense, the somewhat overused term 'innovation' must be approached in a broader context; it needs to be linked also to the improvement of overall quality of life, to the well-being and fundamental assumptions of society. In this regard, it is useful not only for boosting exports, but for the everyday life of the citizens of our countries as well. Here let me briefly address three issues that normally are not part of discussions on innovation: freedom of movement, education more broadly and quality of life. All are inter-related. First movement. While we in Europe often take the moral high road vis a vis the United States, in one area we in Europe, and locally at the national level as well are closed. Indeed even with the Union, a number of countries still restrict free movement of labour. All of this is understandable and we can list all the reasons why governments restrict immigration, but it does have one major drawback: we reduce the number of smart, creative people available to innovate. The U.S. on the other hand is very open to talent from abroad and thus maintains a lead over Europe. How open the U.S. is also leads to a second point, education. While the figure varies from year to year, for over two decades the percentage of non-native PhDs in the sciences and mathematics in the U.S. has hovered around 80%. I draw two conclusions from this: one, that the U.S. has a very good higher educational system in science and mathematics, which is a surprise to no one, but more importantly, the rest of the world places greater emphasis on primary and secondary education in science and math than the U.S. If you do not have kids who like to programme in high school, kids intrigued by the double helix at an early age, you are not going to get good adult software developers and gene technology experts. Here Estonia does rather well, ranking second in Europe and fifth in the world on the OECD Pisa test in quantitative and logical reasoning. This in turn leads to third problem: with smart, well educated kids at home whom you want to keep here, and smart, well-educated people you wish to attract to your innovative company, how do you do it? Is a high salary enough? Are low corporate and personal income taxes the motor? I recall a lecture by the nobel laureate economist Amaryat Sen I heard several years ago in which he pointed out the highest corporate and personal income taxes in the U.S. were in Massachusetts and California and the lowest in Alabama and Mississippi. But where were the innovative companies? Not in Alabama, not in Mississippi. They were on Route 128 in Massachussetts, they were in Silicon Valley in Palo Alto, California. Why? Certainly not because companies like high taxes. But that's where the best schools are, the best public schools. Because if you want to attract brains, the sine qua non of successful innovation where everyone is competing to attract that most precious of commodities: smart people, you need to make sure you can offer quality of life. To make it crystal clear. If you are a bright software developer from India, Pakistan, Turkey, where will you go if the choice is between Tartu, Estonia and Boston, Massachusetts? The weather is more or less equally dismal, the salaries can even be competitive, at least with companies like Skype. But those things being equal, where will you go? This is the broader and more ineffable challenge in promoting innovation. Thus, it is good to note that the topics of this conference range from Internet security and technology parks to environment and energy, international competitiveness and other relevant issues. No less important is that the topics of this conference are not simply parochial and local but rather of a truly global nature. Therefore there is one more important sub-topic - European cooperation, including interregional cooperation in the Baltic Sea region and beyond. I very much hope that in discussions here particular attention is paid to the opportunities afforded by the latter. Next year during the Swedish Presidency of the EU, we hope to see launched a comprehensive programme with the goal of increasing innovation in the region, and if I have learned anything about successful innovation, it is that it includes a strong regional component. You can incubate in a cocoon but once you are out of the cocoon you need a broader environment. To conclude, I am glad that the conference takes place in Tartu, and for at least two reasons. First, it is a city with rich intellectual and scientific traditions, thanks to the central role played here by one of the oldest universities in Northern Europe. Secondly, a new era of technology makes productive living and working possible outside metropolitan areas, which is of course very welcome. I wish success to the conference. Thank you for your attention.

Summer - over and out

2008-09-08T08:02:51Z

It is obviously the back-to-school-and-work season now. First: I'm receiving complaints that this blog has seen just 2 posts in last 2 months... In July nor August nobody cared, including myself. If you were one of those worried about silence - I now know that you have not [subscribed to the feed](http://feeds.feedburner.com/seikatsu). [My Flickr feed](http://www.flickr.com/photos/seikatsu/) you receive as an automagically embedded freebie when subscribing to this blog, has actually had a full trail of mobile snapshots of what has happened over the summer. And I have [twittered](http://twitter.com/seikatsu). Secondly, the travel season has started. Looking at the calendar, in the month of September I will drop by Tartu (spoke at [Baltic Dynamics](http://www.teaduspark.ee/?q=/eng/BD) there last week), Pärnu (attending [From Visions to Solutions](http://www.innoeurope.eu/index.php?lang=eng&main_id=545)), London (a wedding + [Seedcamp](http://seedcamp.com/)), Athens (Skype Beta Days), Luxembourg, San Francisco / San Jose. Hope this is enough chances to see you in person. And if not - I'll try to be a better boy when it comes to dropping a line here on the way. Thanks, your pings to see if I survived the slow season are heartwarming.

Seedcamp 2008 - apply fast!

2008-08-04T12:59:00Z

Just a quick reminder that this year's [Seedcamp](http://seedcamp.com) is getting close and the application deadline is already this Sunday, August the 10th. As a reminder: > *Seedcamp is where Europe's top young founders can come together in one place.* > > *From securing funding to developing the right network, young entrepreneurs in Europe face challenges in building globally competitive technology businesses. Through the provision of seed capital and a world class network of mentors, we want to provide a catalyst for Europe's next generation of entrepreneurs.* (See also my [invitation post from last year](http://sten.tamkivi.com/2007/07/invitation_spend_some_time_in.html) for some background and the great [Seedcamp 2007 recap video](http://vimeo.com/1321008)) There was [just one Estonian entry - RealEyes](http://sten.tamkivi.com/2007/08/correction_estonian_entry_to_s.html) - last year and unfortunately they did not make the shortlist. So if you've been playing with an idea to start your own company, get your act together and [apply now](http://application.seedcamp.com/) to get a proper kickstart. This year, there is also a potential shortcut to the shortlist. Just go and win the [Video Pitch contest](http://blog.seedcamp.com/2008/07/quick-pitch-round-table.html). It looks like I can make it there this year again as one of the [mentors](http://seedcamp.com/pages/mentors). Last year was fun, hope to see you there.

ChinAfrica

2008-06-30T21:35:31Z

I very rarely have found myself spending several *hours* on a single magazine article, but [Richard Behar](http://en.wikipedia.org/wiki/Richard_Behar)'s report on [China in Africa](http://www.fastcompany.com/magazine/126/special-report-china-in-africa.html) from June issue of [FastCompany](http://fastcompany.com) is very much worth you invest that time too. This illustration probably recaps the "what" part of the story: In a word, the chair you sit on and the computer you're using to read this post more likely than not come from China, no surprise there. What we probably have noticed less as a trend as consumers is that the basic components for making these things, from timber to cadmium, increasingly get shipped to China from Africa. But what is much more revealing, interesting and depressing in the same time is the "how". Post colonial times Europe and the US have kept investing in Africa attaching a lot of soft values to the cold hard cash as conditions: human rights, transparency, saving the environment, democratic values, public education, whatnot. (There is a lot of hypocrisy involved in that too - read [part 5 on the US in Equatorial Guinea](http://www.fastcompany.com/magazine/126/special-report-china-in-africa.html)) Changing whole African societies towards this "western thinking" has slowed the inflow and efficiency of these investments down, feeding in many cases the NGO-s of the donor more than the target countries. And now imagine that enters a player with a different valueset (communism!) and priorities (feed a double-digit economic growth of a billion+ citizens) and willingness to compromise (bribes, the Earth) ... and with a wallet like this: This report on what China has done in Africa over just 5 years should give you some food for thought on how the world will look like over next 50. [Read it.](http://www.fastcompany.com/magazine/126/special-report-china-in-africa.html).

Eesti vajab riskivõtjaid

2008-06-30T21:24:57Z

Juunikuu [Arvutimaailmas](http://am.ee) ilmus alltoodud arvamuslugu. Kirjutasin selle kokku [ühe varasema siinse postituse](http://sten.tamkivi.com/2007/12/koige_pehmem_on_maanduda_mulka.html) ja selle järel kommentaarides tekkinud diskussiooni põhjal, aga kuna mõtet sai parasjagu edasi arendatud ja selle ajakirja täistekste internetist ei leia, on ehk paslik kogu tekst uuesti siia postitada: --- Õues on küll päikeseline suvealgus, aga õhus on tunda sügisest väsimust. Need, kes on rääkinud eesootavast kriisist ja talunud nii meie valitsejate kui kaaskodanike halvakspanu kui õitseva Eesti „vaenlased“, leiavad nüüd oma möödunudaastastele mõtetele ja ennustustele kuhjuvat kinnitust igast värskemast majandusraportist. Aga uskuge, ei tee see õnnelikuks. Eriti huvitav periood on alanud neile, kes on siiani jutlustanud majanduse pehmest maandumisest või "normaalsetest lühiajalistest korrektuuridest". Justnagu midagi välist, meist sõltumatut tuleks ja läheks - pärast tormi tuleb varem või hiljem päike välja, ilma et me ise selleks midagi teha saaks peale ära kannatamise. Vahelduseks puhastele emotsioonidele tasub minu arust siiski ka fakte vaadata, et leida neid punkte, kus majanduses ja ühiskonnas midagi teisiti tegema võiks hakata. Mitte naftatootjad või Rootsi pangad, vaid meie ise. Aastal 2007 oli Eesti riik kus pea kolmandik SKPst tuli kinnisvaraärist ja ehitusest. Kolmandast kvartalist alates hakkasid ära kukkuma vahepeal jõudsalt kasvanud sisetarbimine, aga ka eksport ja import. Tootlikus kasvas meil 4% (hmm?) ja palgad 13% (ITK sektoris 33%!) tasemetel veel edasi. Laenujääk oli 160% SKPst. Kõige rohkem inimesi töötab Eestis valdkondades, kus nende tootlikkus on kõigest 200-300 tuhat krooni aastas. Võtame riigi keskmise palga, liidame sotsiaal- ja muud maksud. Juurde veel töökoha pidamisega seotud kulud (kellel arvuti ja kontorirent; kellel tööpink, ladu ja tehasehall). Lahutame kõik selle toodetud väärtusest. Siit ei saagi midagi üle jääda. Teadusmahuka äri kohta me riigina eriti statistikat ei kogu (kui mõni vapper kodanik seda vabatahtlikult ja käsitsi mööda statistikaameti kahtekümmet klassifikaatorit ja firmade majandusaruandeid kokku ei ajaks – otsige tulemusi ITLi uuringuraportite seast). Siiani on meie e-riigis näiteks kasutusel ühisnimetaja "veondus, laondus, side"?! Investeeringud teadus-arendustegevusse on meil kasvanud üle 1% SKPst... sest olemasolevate inimeste palgad ju kasvavad. Riigi ca 40,000st ettevõttest raporteerib end ametlikult T&A-ga kokku puutuvaks tervelt 357 tükki. Selles numbris pole küllap paljutki kajastatud, statistikaameti aruandevormid jäetakse enamikes firmades täitmiseks pigem raamatupidaja või sekretäri lauale, mitte näiteks tegelikult investeeringuid juhtivale arendusjuhile, aga siiski. Ja omakorda kolmveerand neist ekspordib vähem kui 10% oma tegevuse tulemusest. Kitsamalt ITK sektorit vaadates kasvab see rahuldavalt, +17%. Kahe jalaga maas püsimiseks tuleb aga kogu potist välja harutada suurimat käivet tegevad valdkonnad - riistvaravahendus ja telekomid. Mõlema ekspordivõimalused Eestist sisuliselt puuduvad, lähiturud on telekomikontsernide omanikke ja sõsarettevõtete vahel juba jagatud. Riistavarakomponente me ise ju ei tooda, valmist tükkidest „kodumaise“ arvuti komplekteerimine ei ole teab mis teadus-arendus väljakutse. Järele jääb üks väga killustunud kogum sadadest IT-firmadest, mis annavad kokku tööd ehk mõnele tuhandele inimesele ja sisuliselt "elavad kuidagi ära" 10% kasumlikkusega. Kogu riigi seisukohast märkamatu panus. Kõrge lisaväärtusega teadmistemahukas äris sõltub kasv ainult inimestest, kes teenust pakuvad või kelle ajutööst tekib suure võimendusega eksporditav toode. IT kõrgharidussüsteem toimib meil täna väga huvitavas rütmis - igal aastal astub ca tuhat inimest ülikooli ja teisest otsast ca tuhat jätab selle pooleli. Ja pea poole vähem lõpetab. Selline seis. Nüüd kus kiire, lühiajaline ja kokku laenatud "kasv" ära on kukkunud, siis sellist osa majandusest, mis kogu ühiskonna raskuse enda peale üle võtaks, lihtsalt ei ole olemas. Sellises olukorras saab maandumist pehmeks nimetada ainult siis kui see toimub oma olemuselt pehmesse kohta, kus päike enam ei paista. Ühe väikeriigi majanduse struktuuri ümberpööramisel ei ole lahenduseks üks või kaks tsentraalset projekti või lühiajalist kampaaniat. Aga milleski peaksime siiski kokku leppima? Pakun, et selleks ühiskondlikuks leppeks võiks olla „jalad kõhu alt välja“. Riskide võtmine, mida võib üksikinimese tasandil võib sõnastada ka iseendale lühiajaliste ebamugavuste tekitamisena tuleb tõsta au sisse. Igaühe jaoks meist tähendab selline enda üles raputamine väga erinevaid tulemusi, olukordi ja ka kaotusi. Mida ma aga tahan väita on see, et võimatu on leida inimest, kellel neid mugavus versus risk valikuid üldse ei oleks. Kellel oleks õigust jätkata vanal rajal, jättes ennast ümbritseva majanduse (ja seeläbi riigi) kordategemise „nende teiste“ mureks. Eriti ärgas peaks siinkohal olema muidugi IT-sektor, mis on oma olemuselt vastuvõtlik kiiretele muudatustele ümbritsevas keskkonnas ja mida Eestis ümbritseb tänu minevikusaavutustele ka teatud positiivne aura. See pakub omakorda võimalust olla teistele eeskujuks. Millised need praktilised valikud võiksid olla? Koolipoiss saab minna matemaatikatundi ja valida abituriendina reaalainete eksameid. Ja edasi ülikoolis võib valida eriala, mis ei ole rahvusvaheline ärijuhtimine või avalik haldus. Paremal juhul võib avastada, et ei olegi nii kuiv ja raske nagu legendid räägivad. Halvemal juhul saab omal nahal kogeda „raske õppustel, kerge lahingus“ vanasõna, siis kui ta viie-kümne aasta pärast avastab end koos töötamas või rinda pistmas maailma suurimate innovaatoritega, samas kui tema kooli ajal kergemalt läbi ajanud koolivennad alles Brüsselisse ametnikuks saamisest või ehituskaupluse asejuhatajakohast unistavad. Mõõduka kapitaliga erainvestor, kelle tutvusringkonnas oli veel aasta tagasi popp ajaviide broneerida spekulatsiooni mõttes neli korterit peatselt valmivas kvaliteetkinnisvaraobjektis ja siis sõita Hispaaniasse hindade tõusu ootama ja tennist mängima, võib teha hoopis riskantsema valiku. Näiteks investeerida nutika naabripoisi veebiteenuse-startuppi. Aga võib ka otsustada, et riskivabam mõte on ühekohalist hoiuseintressi, mis on kindlasti turvalisem. Olemasoleva tarkvarafirma juht saab ka valida. Mitte võtta tööle tööle kandideerivat esmakursuslast on lühiajaliselt üsna valus. Kliendi tellimused võivad jäävad täitmata, eriti kui on näiteks just saadud aastatepikkuse töö tulemusena saadud jalg ekspordi-ukse vahele. Pole ka usku, et konkurent seda sama noort säravate silmadega tegijat endale ei kraba, kui ise võtmata jätad. Riskante variant siinkohal võiks olla anda talle stipendium, et ta ülikooli lõpetaks, enne kui tööle tuleb. Ja loota, et palju küpsem talent ikka tagasi minu firmasse jõuab. Suures ja mugavas pangas või (eks)monopolettevõttes tiksuv valgekrae võib ennast rutiinist välja rebida ja oma kompetentsile vastava teenustefirma teha. Soliidse asukohaga kontoris kindla palga peal on muidugi lihtsam. Tõenäoliselt saab käia kasvõi igal talvel perega Egiptuses. Aga teisest küljest, äkki oma tulevikku kontrolli alla võttes võiks kümne aasta pärast osta saare Brasiilia rannikul? Suure tõenäosusega muidugi ei saa, sest... ettevõtlus on riskantne. Mõtteviisi värk. Kõiki neid näited ja paljusid teisis ühendab see, et nad on alati keerulisemad ja hirmutavamad kui see, mida kõik on harjunud tegema. Ja enamasti lühiajaliselt veel rahaliselt kallimad ka. Investeerimine tulevikku vähendab ju võimalusi kohe tarbida. Et neid üksikisiku valusid vähendada ja inimesi muutustele motiveerida, saab riik poliitikaga asju suunata (maksud, haridussüsteem, soodustused, toetused, investeeringud). Aga igapäevased otsused, valikud ja käitumised on ikkagi iga kodaniku enda muuta. Lõpetuseks üks tähtis asi veel. Suurema riski võtmine tähendab ka suuremat võimalust ebaõnnestuda. Sellisel juhul tuleb riskivõtjale õnne soovida väärt kogemuste saamise puhul ja igati julgustada uuesti proovima. Üks pankrotti läinud julge visiooniga ettevõte on parem kui mitte kunagi tekkinud ettevõte. Tänane põlgus ebatavaliste valikute tegijate suhtes ja sajaprotsendilise õnnestumise kultus peab Eestist taanduma, et anda ruumi loomingule, katsetamisele ja pikemaajaliselt välja kooruvale kasvule.