Unejutt ühe kõrvaga jänesest

Mõnikord mõtleme me Gustavi ja Ettaga välja unejutte. Hakkad otsast harutama, pakud juurde tegelasi ja olukordi ja vaatad, kuhu lugu välja jõuab. Eile õhtul tuli kokku üks selline lugu, et oleks patt seda mitte teistele lapsevanematele kasutamiseks jagada:


Jänesetüdruk Viivika oli väikest kasvu loom, aga igas mõttes üle keskmise: nutikas, kannatlik, uudishimulik ja ilus. Ta kasvas täiesti tavalises peres, käis tavalises koolis ja elas üldjoontes täiesti tavalist jänese-elu. Ainus asi, mis tema juures oli silmnähtavalt teistmoodi oli see, et tal oli vaid üks kõrv. See üks kõrv oli nii pikk ja kena nagu üks jänesekõrv olema peab, aga teist lihtsalt polnud.
Read the rest of this entry »


Mille järgi ma valin?

Jalutasime sõber Magnusega veebruaripäikeselist California avenüüd pidi bento-lõunalt kontori poole tagasi ja korraks läks jutt valimiste peale. “Ma pole üldse jõudnud veel lugeda ja otsutada, aga valima ju peab,” ütles Magnus. Kuna olen poole silmaga katsunud ikka kodustel asjadel silma hoida, siis mõtlesin, et saadan talle portsu linke, millest endal on olnud kasu. Read the rest of this entry »


Uudsus-tasakaal

Ajujahi konkursi korraldajad küsisid, kas paari aasta taguse zhüriiliikmena oskaksin toona nähtu põhjal üldistada mõne soovituse tänastele äriideede nuputajatele. Panin kirja alljärgneva, ilmus Ärilehes ka.

Read the rest of this entry »


Erakond kodanikkonna vastu

Mai lõpus, Reformierakonna rahastamisskandaalide alguskeerises, kui lehetoimetustesse olid juba jõudnud värsked materjalid selle kohta, “kes selle asja taga siis ikkagi täpselt uut parteid teevad” (loe ühte, kahjuks valet vastust nt siit), toimus Twitteris üks selline mõttevahetus:

Read the rest of this entry »


Vaikimine 0, rääkimine 1

Näpud sügelesid ühe viimasel ajal sagedasti silma torkava sildistamise pärast, kus ühiskonda üritatakse jagada kaheks: Tegijad ja Haibimehed. Valmis teksti avaldamiskohaks saim hoopis Memokraat – loe edasi siit.


Õlgmees-kullakaevajad ja Garage48

Lugesin Raivo Heina laialt levivat blogipostitust ja kuigi sellega on lihtne suures osas nõus olla, tuli paar põlvenõksatust siiski. Ja kuna diskussioon on nii feissbukiseinasid-pidi laiali, siis ei osanud nende seast enam valida ja positan hoopis siia. (Kõrvalpõikena: distributed conversations on jätkuvalt lahendamata probleem, startupihuvilised).

Read the rest of this entry »


IT-hariduse mõtted Õpetajate lehes

Paar nädalat tagasi käisid meil kontoris külalised Õpetajate lehest. Argo Kerb pani kenasti kirja, millest rääkisime – tekst saadaval Õpetajate lehe veebis ja allpool. Kuna tänaste õpetajate streikideni oli veel omajagu aega, siis saime rahulikumalt läbi võtta teemasid nagu IT-sektori ootused haridusele, IT Akadeemia visioonikski olevad rahvusvahelistumine ja interdistsiplinaarsus, paar aastat tagasi ikooniks muutunud “rahvusvahelised ärijuhid”, keda meil koolitatakse jpm. Read the rest of this entry »


Teema 2012: Töötajad omanikeks

Jätkuks eilsele postitusele, toon Teema 2012 ettepanekute paketist kommenteerimiseks ja aruteluks välja veel teise mulle südamelähedase mure: kuidas teha nii, et Eestis üha enam ajudega töötajatest ei oleks mitte pelgalt töövõtjad, vaid omanikena suuremad osalised iseenda loodud väärtuse jagamises.

Esimest korda kirjutasin töötajate optsioonide teemal aastal 2009 ja sellest ajast saadik on omajagu vett merre voolanud. Positiivne on see, et tänane tulumaksuseadus käsitleb optsioone ja maksustab neid ka pärast kolme aasta möödumist mõistlikult (ehk siis tulumaksuga tulu tekkimisel). Samas on esimese aasta praktikas juba koorunud välja rida küsitavaid (vt ka nt selleteemalist Facebooki-vestlust) ja kurbloolisi näiteid, mida seadusandja selgelt ei soovinud, kus võimalike pettuste piiramiseks ehitatud võrku kipuvad kinni jääma nii Eesti startupid kui siinsete rahvusvaheliste firmade töötajad.

Muutuv maailm eeldab iteratiivset lähenemist ja alltoodud tekst seletab veelkord konteksti ja juhib tähelepanu neile “järgmise ringi” parandustele, mida riik lähenemises ja seadustes võiks teha, et meil ikkagi oleks rohkem omanikest töötajaid. Peamine eeldus, konstruktiivne dialoog, on selleks olemas.
Read the rest of this entry »


Teema 2012: Välistööjõud

Teenusmajanduse Koda avaldas täna oma juba iga-aastaseks traditsiooniks saanud paketi Teema2012, mis käsitleb komplekti valupunkte, mida teenuste-valdkonna ettevõtjad näevad takistusena Eesti elu- ja majanduskeskkonna suurema avatuse teel. Et asi ei jääks vaid virisemiseks, on iga peatüki juurde kogutud ka ports hästi konkreetseid ettepanekuid, kuidas asju parandada.

Peatükkides (Meie inimesed, tervis, konkurentsivõimeline majanduskeskkond ja intellektuaalne ruum) on loodetavasti palju lugemis- ja kaasamõtlemisväärset, aga otsustasin siia rist-postitada paar teemat, mis mulle kõige südamelähedasemad ja mille väljamõtlemisse ja kokkukirjutamisse ka ise enim panustasin. Esiteks on ehk suupärasemad tükid lugeda, ja teiseks oleks tore kommentaarides kuulda teie tagasisidet ja uusi ideid edasiarenduseks. Alustuseks siis välistööjõu Eestisse meelitamise teemal.

Read the rest of this entry »


Avaldasime internetivabaduse teesid

Eelmisel nädalal ACTA-vestlustest tõukunud mõttearendusest, et selle asemel, et ühe välislepingu osas must-valgelt vaielda ja tsementeerida seisukohti ühel või teisel pool barrikaade ja rindejoont, võiks hoopis pead kokku panna ja maha kirjutada, millised need kasutajate õigused ja vankumatud vabadused on, mida me Eestis ja Euroopas kaitsta tahame.

Et seda diskussiooni käima lükata, kirjutasime paari õhtu ja ööga Marteni, Linnari ja Danieliga esimese mustandi kokku. Rõhk sai pandud inimesele, internetikasutajale ja väärtustele – meelega hoidusime tehnoloogiate, standardite, sideprotokollide ja juriidiliste krutskite mängutoomisest. Ja leppisime kokku, et hea neutraalne, kitsalt ACTA-väitlustest räsimata organisatsioon, keda me kõik usaldame seda diskussiooni ärgitama ja modereerima on mõttekoda PRAXIS.

Seega, palun tulge osalema: http://mottehommik.praxis.ee/internetivabaduse-teesid/

Kas need on meie õigused internetikasutajatena, mille kaitstuses kindlad olles oleksime me valmis selleks, et tulgu või veeuputus või allkirjastatagu ACTA?