seikatsu

Juunikuu Arvutimaailmas ilmus alltoodud arvamuslugu. Kirjutasin selle kokku ühe varasema siinse postituse ja selle järel kommentaarides tekkinud diskussiooni põhjal, aga kuna mõtet sai parasjagu edasi arendatud ja selle ajakirja täistekste internetist ei leia, on ehk paslik kogu tekst uuesti siia postitada:

Õues on küll päikeseline suvealgus, aga õhus on tunda sügisest väsimust. Need, kes on rääkinud eesootavast kriisist ja talunud nii meie valitsejate kui kaaskodanike halvakspanu kui õitseva Eesti „vaenlased“, leiavad nüüd oma möödunudaastastele mõtetele ja ennustustele kuhjuvat kinnitust igast värskemast majandusraportist. Aga uskuge, ei tee see õnnelikuks.

Eriti huvitav periood on alanud neile, kes on siiani jutlustanud majanduse pehmest maandumisest või "normaalsetest lühiajalistest korrektuuridest". Justnagu midagi välist, meist sõltumatut tuleks ja läheks - pärast tormi tuleb varem või hiljem päike välja, ilma et me ise selleks midagi teha saaks peale ära kannatamise. Vahelduseks puhastele emotsioonidele tasub minu arust siiski ka fakte vaadata, et leida neid punkte, kus majanduses ja ühiskonnas midagi teisiti tegema võiks hakata. Mitte naftatootjad või Rootsi pangad, vaid meie ise.

Olen nüüd vast kuu aega kasutanud news.station.ee ja blogs.station.ee teenuseid ja väga rahul. Miks?

• NEWS.station avalehe valik näidata enam kui neljas või kuues kanalis kajastatud lugu aitab kiiresti pildi ette saada hetkel "kuumadest" teemadest
• Konkreetse teema vaade võiks olla iga meediahuvilise sagedane tööriist, et näha kuidas praktiliselt sünnib uudis. Näiteks nagu selles juhuslikus näites, kus Postimees on kirjutanud uudise valmis juba siis kui Äripäev alles toore pressiteate veebi paneb. Ja Päevaleht on pea poolteist tundi maas.
• Station teeb suurepärast tööd eestikeelsest tekstist organisatsioonide ja inimeste pärisnimede tuvastamisel. Näiteks, mida kirjutatakse Eesti lehtedes Skype kohta või allakirjutanust.
• Mistahes võtmesõnaotsingu peale on võimalik tellida endale RSS-voog (nt Skype-teemaline siin). Selline ülimalt lihtne lahendus astub kõvasti kandadele senistele meediamonitooringu teenuse pakkujatele ja ilmselt sisaldab koos lisaväärtusteenustega (nt tänasest rohkem reaalajas indekseerimine) vihjeid, kust Station raha võiks teenima hakata.
• Mistahes teema juures näidatavad seotud isikud ja organisatsioonid tõesti hakkuvadki teemaga. Ja näitavad teinekord päris huvitavaid "kes kellega käib" või "... äri ajab" seoseid.
• Inimeste ja organisatsioonide edetabelid annavad ülevaate, kes hetkel sündmuste keerises on (või kelle PR-meeskond enim hoos).

Kõik ülaltoodu toimib kenasti ka kõigi Eesti blogide sisu analüüsil - asenda vaid news. URLi ees blogs.station.ee vastu. Lisaks arvutatakse Technorati eeskujul kohalike blogide neile viitamiste hulgal põhinevat "autoriteetsust". Ja ma ei näe põhjust, miks tulevikus ei võiks katta ka teisi sotsiaalse meedia liike - (erialased) foorumid, sotsiaalvõrgustikud. Ja kindlasti ootaks ka NEWS.stationisse juurde kanaleid, mida nishimaid seda parem - Delfist ja Maalehest maakonnalehtedeni.

Minu esimene RSS-lugeja oli kunagi kodumaine FeedReader, millelt tänaseks olen kolinud veebipõhise Google Readeri peale, et oma infole eri kohtadest ja seadmetelt ligi saada. Aga mul on väga hea meel, et Toomas ja co on oma FeedReaderi loomise käigus tekkinud suurepärased teadmised sisuagregatsioonist samuti edukalt veebi kolinud. Ahjaa, nad peavad blogi ka.

Skype "uus" (hakkab juba kaks kuud täis saama varsti, tegelikult) pealik Josh andis oma esimese intervjuu selles rollis Eesti Ekspressile.

Soovitan lugeda neil, kes segaduses iga Skype-uudise juurde kuuluvatest kommentaari-teadjameeste juttudest, et Skype on valmis ja seal enam midagi teha ei ole, kolib Eestist minema Indiasse, palkab siin ainult odavat orjatööjõudu, ei kasva enam, ei ole rahaliselt edukas jne jne.

Ja nagu ikka, on eestlasena aeg-ajalt huvitav ja alati kasulik mõne kaugemalt tulnu pilgu läbi siinset elu näha.

Möödunudnädalane postitus lapsele interneti vahendusel nime panemisest tekitas uskumatult palju tähelepanu ja vastukaja.

Siinse tagasihoidliku blogi puhul on 500 unikaalset lugejat ühe sissekande kohta päris märkimisväärne tulemus. Kui aga püstitatud teema korjab üles peavoolu-meedia (nagu seekord EPL), siis lisandub lugejaid tuhandeid. Ehk siis veelkord näide sellest, kuidas meediapiirid hägustuvad.

Tahaksin tänada ja tunnustada RISO pealikku Margus Püüat kes EPL loo kommentaarides võttis vaevaks ausalt ja otsekoheselt, oma pärisnime alt ja õige meiliaadressiga teemat kommenteerida. See tekitas veel mõtteid:

Avastasin üllatusega, et vastsündinud lapsele interneti vahendusel nime panemine on mõnevõrra kõrgema barjääriga tegevus kui loodus sellesama lapse saamisel ette seab.

Perekonnaseisuamet (nagu see maja seal Pärnu maanteel) on vist kohaliku tähtsusega asutus? Teen närvid kõvaks, et taas kord läbida tallinn.ee lootusetult haiget navigatsioonipuud. Sünni registreerimise lehel räägitakse paberist ja kohaleilmumisest, ei sobi. Täpsemat lugemist pakkuvalt Perekonnaseisuameti veebilehel on sisu sama meeleolukas nagu aadressikuju: http://www.tallinn.ee/g4253s505

[loe edasi...]

Mõni aeg tagasi tundsin, et peaks Eesti ühiskonna ja tuleviku teemadel rohkem sõna võtma. Ja võtsin ka.

Praegu on fookus mujal ja tegemist piisavalt. Aga olgem ka ausad, ei ole tänamatumat tegevust kui suu lahti teha ja ennast kottida lasta selle eest, et julged välja öelda, et illusioon Eesti majanduse õitsengust on täiesti jätkusuutmatu, et haridussüsteem vajab radikaalseid muudatusi, mis kestavad üle aastakümne, et eestlaste võõrahirm- ja viha pärsib meie tulevikku siin maalapil.

Neist rasketest asjadest rääkimine vajab isemoodi energiat. Näis, kaua selle taaskogumine aega võtab.

Seniks aga, kui keegi veel neist asjust hoolib, lugege palun, mida kirjutab Mele Pesti viimases Areenis.

Need, kes ametliku riikliku diskursusega tingimusteta ei nõustu, tunnevad, et vaimne kliima kehveneb. Üha enam kolib Eestist ära andekaid inimesi, kes ei lähe suuremat palka või välismaa meest otsima - sallimatus ja jäärapäine rahvuslus lihtsalt häirivad niivõrd.

Kui vaadata selle loo kommentaare, on näha kuidas kibekiiresti asutakse jälle klohmima sõnumitoojat. Mängitakse meest, aga mitte palli. Leitud on järjekordne rahvuse Vaenlane, lisaks veel noor ja naisterahvas. Tunda on magusat verelõhna. Meenuvad 900 kommentaari Elo-Mall Toometi pisut teisenurgalise rassismi-teksti juures 3 aastat tagasi.

Seepärast tahangi öelda, et tubli, Mele! Väga selgelt ja lihtsalt oled kirja pannud intelligentsed ja hoolivad mõtted. Aitäh!

Ühe reede õhtu, mil parkisin auto üle hulga Tallinna vanalinna, kronoloogia:

18:53 - Pargin auto ja suundun üritusele
22:00 - sõber esitab pika ja praktilisest näidetest pikitud selgituse, kuidas ja miks tema on loobunud Tallinnas mobiilparkimisest, kuna see ei tasu vaeva. Europarkil kui eraoperaatoril puuduvat mehhanism ilma kohtuta tasusid reaalselt kasseerida. Ja linnavalitsuse eest kontrolli teostavat Ühisteenuseid olla tänavail näha pöördvõrdelises seoses õhuniiskusega. Avaldan (mitte eriti veenvalt) arvamust, et eks see maksmine ole natuke ka ühiskonna ja kultuuri küsimus, mitte ainult hirmust kontrolli eest. Mida head Tallinna linnas tänu kogutavatele parkimisrahadele juhtunud on, ei oska muidugi keegi öelda. (Ja kaudse kõrvalmõjuna - mis toonil mõttevahetust põhjendab k-linnavalitsuse teemasse segamine, võite ise arvata)
22:46 - saabub SMS: parkimine lõppemas. Pikendan.
01:30 - jõuan taksoga koju ja lähen magama.
02:46 - saabub SMS: parkimine lõppemas. Mina magan.
02:53 - parkimine lõpeb, saldo 593.20. Mina ikka magan.
10:41 - Hommikukohvi kõrvale vaatan sõnumit ja pikendan parkimist.
14:09 - Jõuan peale mõningasi kiirustamata asjatoimetusi auto juurde. Ja leian sealt kell 07:48 väljastatud trahvikviitungi summas 480 krooni. Lõpetan parkimise, mida selleks hetkeks on legaalselt toimunud 845.80 eest.

Kokku lisandus toreda vanalinna-õhtu kuludesse 1325.80

Sellega seoses jäävad kripeldama mõned küsimused:

• Kuidas endale järgmisel korral põhjendada vajadust parkimise eest tasumisele mõelda enne kui kviitung akna vahele tekib (või ei teki)?
• Kas peaks endale selgeks tegema, millise süntaksiga käib ühe parkimise limiidi suurendamine, mis on kehtivad parkimise tunnihinnad eri tsoonides ja teostama igakordseid peastarvutusi planeeritava parkimisajaga klappiva limiidi kehtestamiseks?
• Miks peab kontroll tegema fikseeritud summaga trahvi, mitte ei võiks näiteks lihtsalt jõuga taasaktiveerida su pooleli jäänud mobiilparkimise - juhul kui see katkes näiteks kuni 4 või 6 või 8 tundi enne kui ta kohale jõudis?
• Üks hetkel Eestis elav USAst pärit kolleeg tähendas, et Tallinna parkimistasud ei erine enam Põhja-California omadest. Seejuures on tähelepanuväärne, et Tallinna vanalinna parkimistund 72kr / h on ca 10% rohkem väärt kui eesti keskmine töötund (riigi keskmine brutopalk on 66 kr / h). Mis nad ikkagi selle rahaga teevad? San Franciscos või San Joses on näiteks tänavad korras ja puhtad, kui mingeid ilmseid võimalikke kasutusvaldkondi otsida...

PS: www.tallinn.ee ei leidnud ma praegu parkimise hindu esimese paarikümne klikiga. Alles Google abiga sattusin www2.tallinn.ee taha peidetud eelmise, normaalse veebiversiooni peale - soovitan, kui mingit linnainfot tegelikult leida vaja.

Nädal tagasi käisin Kuku raadio saates Kukul Külas. Aukartustäratav - 15 aastat saadet ja üle 700 külalise, mitte keegi neist rohkem kui üks kord.

Olin kutset saades mõnevõrra kõhklev ja ebakindel - raadio otse-eeter ei ole küll nii hull kui televisiooni oma, aga kaks tundi isiklikel teemadel grillimist, ilma vigade parandamise võimaluseta võiks iga inimese tema mugavustsoonist pisut välja tõsta.

Tegelikult juhtis Janek Luts vestlust väga mõnusas võtmes. Rääkisime eelkõige Skype'ist, Eesti majandusest, riigi tulevikust ja muust. Liigsesse isikukultusesse laskumata.

Nagu ikka, on audiosalvestused võrgus olemas: esimene tund ja teine tund.

Ühtpidi oli see ajakirjaniku töökohus, täita väljamõõdetud pind kindlaks kellaajaks. Ja samas olla kohal, tajuda maailma ja ühiskonda ja astuda siis sammuke lugejast ettepoole ja öelda midagi, mille peale lugeja veel tulnud pole.

-Jakob Karu, Areen, 8. veebruaril 2008

Kohtustuse-osa kõrvale jättes, võiks kehtida ka hea bloggeri kohta?

Kuna eelmise aasta postitus sellelt ürituselt on üks selle blogi läbi aegade loetumaid, jagan ka seekord oma märkmeid Eest Tööandjate Keskliidu aastakonverentsilt Tuulelohe lend 2008. Kui eelmisel aastal oli üritus pühendatud ETTK, siis seekord Vabariigi enda 90ndale juubelile.

Alltoodud värvikamad arvamused ja huvitavad faktid eri esinejatelt on toodud toimetamata ja analüüsimata. Soovi korral võite viimast teha kommentaarides.