Presidendid omavahel

Täna hõigati maha uudis, et kuu aja pärast, 19. märtsil, toimub Tallinnas Tehnopolis Presidendi Kärajate egiidi all avalik vestlus Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Skype’i presidendi ja juhatuse esimehe Josh Silvermani vahel.

Räägitakse muidugimõista innovatsioonijuttu.

Kiirematele võib õnnestuda veel leida paar kutset, palun andke märku. Ja kuna kõik soovijad kardetavasti saali ei mahu, on plaanis teha üritusest ka videoülekanne internetis.


Swedbank, ambitsioonid ja innovatsioon

Loen eilsest Eesti Ekspressist ja imestan:

Sulev Vedler: Eesti tahab saada teadmistepõhise majandusega arenenud riigiks.

Priit Perens, Swedbank Eesti juht: Kõrgtehnoloogiline tootmine on eesmärgina hästi ilus ja sümpaatne. Aga see ei ole see asi, millega me majanduse vee peale toome.
Enamik inimesi teeb meil suhteliselt lihtsaid asju.[…]
Esiteks, me ei konkureeri hiinlastega. Me konkureerime Soome, Rootsi, Saksa tööjõuga. Meie keskmine palk on nende keskmisest täna vaid 20-30 protsenti. Seal on ruumi minna veel küll ja küll.
Oluline on, et kui sa teed keskmise tehnoloogilise tasemega toodangut, teed seda hästi ja oled valmis tegema väikesi partiisid, siis oled edukas.

Üritan nüüd nuputada, kas tuleks meelde mõni riik, mille “majandus on toodud vee peale” “lihtsate tegevustega”, millega tegeleb “enamik inimesi”? Ja kuidas täpselt otsustab üks miljoniline linn-riik Euroopa perifeerias, et ignoreerib globaliseerumist kui sellist ja valib endale “konkurentideks” sobivad 2-3 kõrgema elustandardiga riiki kuskilt füüsilisest lähedusest. Ja siis valib nendega võistlemise pikaajaliseks strateegiaks hinnadumpingu, seejuures ignoreerides kõiki teisi konkurente, eriti Aasiat? Ja “keskmise tasemega toodang” “väikestes partiides” edukriteeriumitena?

Ilusat innovatsiooniaastat teilegi, kallis Swedbank! Ja edu sellise “visiooniga” Eesti kasumlikul finantseerimisel ka kümne aasta pärast.


Eesti haridussüsteem on Titanic

Henrik teeb tänuväärset otseblogimist Arengufondi konverentsilt EST_IT@2018.

Ene Tammeoru sealne sõnavõtt on kõige jõulisem ja selgem meie haridussüsteemi puudutav avaldus, mida olen vist kunagi lugenud.

Kui meie lapsed ei suuda globaalselt mõelda, siis me jäämegi oma väiksesse Eestisse. Me peame juba õpetades mõtlema globaalselt. Ei saa olla nii, et üks kutsekool valmistab ette inimesi oma maakonna jaoks, teine oma maakonna jaoks.

Alusprobleemid, millele ta viitab (pika visiooni puudumine, oma konnatiiki kapseldumine, politiseerumine jne) võib muidugi vabalt üles lugeda mistahes Eesti elu stagnatsioonipunkti kohta – haldusreform, ettevõtjasõbralik majanduskeskkond, …


Eesti konkurentsivõime presentatsioon

EASi tellimusel on Ernst & Young valmis saanud võrdleva uuringu Eesti konkurentsivõimest teiste Euroopa riikidega võrreldes. Fookus on kitsamalt võetud just tööjõu maksude ja töösuhete paindlikkuse teemadele. Väga kompaktne ja kohati üllatav materjal.

See on kohustuslik kirjandus kasvõi selleks, et paremini mõista Targa Eesti mõttekoja ettepanekute konteksti. Näiteks hindamaks, kas ettevõtjad räägivad mingist ahnete kapitalistide salakavalast maksu-utoopiast või lihtsalt konkreetsetest meetmetest, et majanduskeskkonna osas eest liikunud (naaber)riikidele konkurentsis järele jõuda.

Slaidid ise siin:

Eesti konkurentsivõIme uuring

View SlideShare presentation or Upload your own. (tags: estonia economy)

Uutmoodi ettevõtjate riik

Tänases Eesti Päevalehes ilmus üks arvamuslugu riigi ja ettevõtjate vahelise diskussiooni puudujääkidest. Seda ajendasid kirjutama hiljutised Restart konverentsil tekkinud mõtted ja Targa Eesti mõttekoja ettepanekud. Artikli toimetamata täistekst allpool.


Uutmoodi ettevõtjate riik

Alles aasta tagasi, kui kinnisvaraarenduseks anti ülilihtsasti laenu, tundus, et keeruka teabeäriga pole Eestis mõtet jännata. Provotseerisin tollal, et meie riik äkki vajakski üht korralikku majanduskriisi (EPL, 16. November 2007). Kriis võiks raputada ühiskonna petlikust heaolesklemisest välja, tagasi kahe jalaga maa peale. Mõtlema neid mõtteid, tegema neid tegusid ja otsuseid, mis viiks majanduse tegelike struktuurimuudatusteni.
Nüüd on see kriis kohal.

Read the rest of this entry »


Tarkade inimeste Eesti tegevuskava

Visioonist Lahendusteni ja Restart konverentside märkmetes olen viidanud Targa Eesti mõttekoja osaliste esinemistele. Nende lahkel loal postitan siia ka nende seni tehtud ettepanekute täisteksti. Avalik diskussioon eeldab ju, et see ei liigu ainult kuskil tagatubades ja privaatpostkastides.

Enamikke neist punktidest toetan kahe käega ja loodan, et need saavad kiiresti reaalsuseks. Mõne üksiku puhul on mul seisukoha kujundamiseks vähem infot, nt riigi reservide “koju” toomine tekitab mõtteid nii positiivsetest kui negatiivsetest võimalikest tulemustest…

Mis teie neist ettepanekutest arvate?


Read the rest of this entry »


Restart konverentsilt

Veetsin laupäeva Reformierakonna majanduskonverentsil Restart. Kogu üritus ise keerles oodatult liberaalse turumajanduse ümber, aga minu suureks rõõmks sisaldas lisaks teooriale ja käsiloleva kriisi analüüsile ka palju selgeid ettepanekuid ja ideid edasminekuks. Tahaks loota, et seoses võimupartei esindajate suure osakaaluga saalis neid nüüd kiiresti-kiiresti otsast täitma hakatakse.

Minu enda sõnavõtt kukkus vist üsna kehvalt välja. Otsustasin, et kuna konkreetsetest maksu-, seaduse- jne ettepanekutest on juba paljud targemad mehed laval rääkinud, keskendun oma jutus majanduselu pehmemale poolele. Rääkisin sellest, kuidas üliliberaalses ja minimaalse riigi sekkumisega majanduskeskkonnas on siiski veel midagi, mida riik ja selle juhid peaksid üritama mõjutada: väärtused. Ja kui ma peaksin valima ühe väärtuse, mille osas Eesti on maailma tipp-innovaatoritest liiga kaugel maas, on see tolerants. Rääkisin vihast, mida minus tekitas see, et kui Postimehe toimetaja avaldab sellise rassistliku ja ksenofoobse teksti, “suurimat kvaliteetlehte” lugevad massid rõkkavad. Ja kui sellised äärmused on avalikult tunnustatud, siis mis lootus on näha meil väikesed, avatuid, maailmas läbilöögivõimelisi innovaatoreid. Välis-innovaator ei tule keskkonda, kus puudub tolerants. Ja meie oma kõige kõvemad tehnoloogid võivad vabalt lahkuda riigist kuna keskkond on nende teistmoodi olemise (innovatsiooni eeldus!) suhtes vaenulik, mitte tunnustav. Isegi kui maksud on soodsamad. Kuna aeg oli väga napp, siis jäi palju ütlemata ja saalist ei tulnud ühtki küsimust. Sestap ka tunne, et läksin ehk konverentsi ülejäänud temaatikas liiga kaugele, või ei suutnud selle seotust majandusega päris kohale viia. Peaks võib-olla rohkem lahti kirjutama need mõtted.

UUENDATUD: Avastasin YouTubest ka selle esinemise video.

Nagu juba tavaks saanud, postitan oma päeva jooksul kogunenud märkmed teistelegi lugemiseks:

Read the rest of this entry »


Eesti aasta ettevõtja valitud

Palju õnne Jaan Puusaagile, kes kuulutati eile Ernst&Youngi korraldatud Aasta Ettevõtja konkursi võitjaks. See konkurss toimus Eestis esimest korda, aga on juba paarikümneaastase traditsiooniga rahvusvahelise Entrepreneur of the Year nö kohalikuks eelvooruks. Eesmärgiks muidugi esile tõsta ja tunnustada neid inimesi meie seas, kes võtavad riske ja viivad majandust edasi, asutades ja juhtides kiiresti kasvavaid, edukaid ettevõtteid.

Mul oli au sel aastal osaleda selle ürituse zhüriis, väga huvitav kogemus. Ettevõtja, või veelgi enam halvamaigulise “ärimehena” kujutab Eesti avalikkus tavaliselt ette kasuahnet Tallinna meest. Esimese filtri järel välja valitud paarikümne kandidaadi seaks oli nii mehi kui naisi, nii Tallinnast kui Põlvast, mitme eri rahvuse ja emakeelega. Kõrgtehnoloogia kõrval erameditsiin, koolitus ja puidutööstus.

Juba viie finalistini (lisaks siis Valeri Iltšenko (Envirolyte Industries International OÜ), Jelena Masli (RGR Airon OÜ) , Andrus Loog (Taastava Kirurgia Kliinik AS) ja Taavi Kotka (Webmedia AS)) jõudmine oli omajagu keerukas ülesanne, aga usun et nad kõik on väärt eeskujuks tõstmist. Nad loovad midagi uut, mitte pelgalt ei vahenda. Nad on loonud kümneid ja sadu töökohti. Kõigi nende tegevuses on ekspordil suur või üha kasvav roll. Nad hoolivad ühiskonnast ja keskkonnast enda ümber laiemalt kui oma firma kitsad huvid nõuaksid. Ohutu palgatöö asemel võtavad nad igapäevaselt riske oma aja, nime ja kapitaliga. Need on kõik kriteeriumid, mis mulle isiklikult valiku tegemisel olulised olid.

Kõige-kõige kõvema välja valimine sellest viisikust ei olnud üldse lihtne, aga usun, et Jaan Puusaag on Krimeltet ehitades teinud midagi selgelt esiletõstmist väärt, teistel kandidaatidel on loodetavasti veel võimsam tähelend oma ettevõtetega veel ees. Kui paljud üldse teadsid enne sellest miljardikroonise käibega, 95% eksportivast, kolmesajapealisest ja omas valdkonnas maailma Top5 kuuluvast tootmisettevõttest meie oma “tagahoovis”? Loodan, et tänu sellele konkursivõidule teatakse rohkem. Ja kuulatakse hoolega, mis Jaanil tema kogemuste põhjal öelda on, et meil selliselt kasvavaid firmasid rohkem oleks.


Passime kodus teleka ees, sest see on ohutum

Sel ajal kui ma istusin Pärnus ja kuulasin lugusid Eesti teadmistepõhise visioonidest, saatis sõber sõnumi Emori ürituselt, kus tutvustati hiljutist uuringut Eestlaste väärtushinnangutest: “71% eestlastest oleksid kõige õnnelikumad kui nad istuksid kodus ja ei teeks midagi. Seejuures vaatavad nad päevas 4.5h telekat”.

Kui mõelda sellise kambaga luurelemineku võimalustest (ehk kuidas selliselt meelestatud ühiskond võiks innoveerida, ettevõtteid luua, eksportida, maailmas endast mingit märki maha jätta) tuleb sügav masendus peale.

Emori veebis on veel mõned väljavõtted uuringust, nt:

Oma igapäevatöös eelistavad ligi pooled (46%) töötavad inimesed stabiilsust uutele võimalustele ning vaid iga seitsmes (14%) on kindlasti valmis uute võimaluste nimel oma töökoha stabiilsusega riskima. Pea iga teine (43%) Eesti inimene usub täna kindlalt, et elus on üldse parem olla ettevaatlik: uued inimesed ja olukorrad võivad kaasa tuua (ebameeldivaid) ootamatusi.

Üleskutse riskide võtmisele, mille suve alguses kirjutasin tundub kuidagi naiivse lootusena vist?


Visioonist Lahendusteni 2008

Mõned juhuslikud märkmed selleaastaselt ITL visioonikonverentsilt.

  • Heido Vitsur: 2000. a tõi iga täiendav välislaenukroon kaasa 2 krooni SKP kasvu. 2007 toodab laenukroon 0.5 krooni SKP-d. Ehk siis laenatud raha tarbitakse kohe ära, mitte ei investeerita.
  • Singapuris on huvitavalt kombineeritud teemad: Informatsiooni, Kommunikatsiooni ja Kunstide ministeerium.
  • Singapuri 2015. a eesmärk on 90% kodudest broadbandiga varustada… aga 100% kodudest, kus on lapsed. Mõistlik sisend prioritiseerimiseks.
  • 2007 Eesti IKT turg on 1.5b EUR, ca 50/50 IT vs Telecom. IT osakaal kasvab.
  • 28.9% elanikkonnast kasutab Eestis e-riigi teenuseid. Huvitav, mis see number oleks kui e-tuludeklaratsioon välja arvata?
  • IKT kasutus Eesti firmades:
    • e-mail on mööda läinud post/telefon/faks kategooriast (vastavalt ca 95% ja 90%). Ehk siis meil on juurde tulnud ettevõtteid, kelle kontoris on internet, aga puuduvad telefonid?
    • kõige masendavamad protsendid on kasutusvaldkonnsa “product planning”. 50% kasutab IT-d, 20% plaanib hakata kasutama, 30% ei plaanigi?!
  • Jaan Pillesaar: Kui vaadata meie maksusüsteemi, siis Eestis ei ole mõtet tööd teha. Kapitali liigutamine on sisuliselt maksuvaba, aga kui inimene hakkab tööd tegema, siis on maksukoormus ca 80%.
  • Alates 2000 aastast on Eesti riigi kulud kasvanud +200% ja SKP +150%
  • Idee Inglismaalt – poekäru mille küljes on vöötkoodilugeja. Võtad mingi asja riiulist ja paned korvi, samal ajal seda ära skännides. Kassasse jõudes loeb müüja selle info sealt välja ja maksad kohe, mitte ei passi lindi juures. Samas – Selveri kaheksa aasta taguse e-kaubanduseksperimendi tagasitoomine oleks veel mõnusam.
  • GPSid on suuremates riikides on keeranud vaikseid elukeskkondi nässu. Nt vanur kolib väiksesse külla, et rahu ja vaikust nautida ja siis ostavad 200,000 kohalikku endale TomTomi, mis juhatab nad iga päev sealt külast läbi sõitma, kuna see on efektiivseim tee…

Kui ürituse slaidid võrku jõuavad, soovitan lugeda Jaan Pillesaare (ettepanek radikaalselt muuta teabetöötajate maksustamist), Allan Martinsoni (sissejuhatus riskikapitali) ja Kristjan Rebase (Arengufondi IT-seire vahetulemused) omi.

Üldiselt on kümneaastaseks saanud konverents kuidagi väsinud, et mitte öelda lausa morbiidse olemisega. Vaadates suure saali tühjasid rõdusid, tekkis mõte, et sinna oleks võinud tuua nt 6-7 bussitäit abituriente või tudengeid. Oleks ehk nendest visioonijuttudest rohkem kasu kui kitsas IT-inimeste ringis omavahel heietades.