Näpud sügelesid ühe viimasel ajal sagedasti silma torkava sildistamise pärast, kus ühiskonda üritatakse jagada kaheks: Tegijad ja Haibimehed. Valmis teksti avaldamiskohaks saim hoopis Memokraat – loe edasi siit.
Näpud sügelesid ühe viimasel ajal sagedasti silma torkava sildistamise pärast, kus ühiskonda üritatakse jagada kaheks: Tegijad ja Haibimehed. Valmis teksti avaldamiskohaks saim hoopis Memokraat – loe edasi siit.
Lugesin Raivo Heina laialt levivat blogipostitust ja kuigi sellega on lihtne suures osas nõus olla, tuli paar põlvenõksatust siiski. Ja kuna diskussioon on nii feissbukiseinasid-pidi laiali, siis ei osanud nende seast enam valida ja positan hoopis siia. (Kõrvalpõikena: distributed conversations on jätkuvalt lahendamata probleem, startupihuvilised).
Paar nädalat tagasi käisid meil kontoris külalised Õpetajate lehest. Argo Kerb pani kenasti kirja, millest rääkisime – tekst saadaval Õpetajate lehe veebis ja allpool. Kuna tänaste õpetajate streikideni oli veel omajagu aega, siis saime rahulikumalt läbi võtta teemasid nagu IT-sektori ootused haridusele, IT Akadeemia visioonikski olevad rahvusvahelistumine ja interdistsiplinaarsus, paar aastat tagasi ikooniks muutunud “rahvusvahelised ärijuhid”, keda meil koolitatakse jpm.
Juunikuus toimus üks ootamatu, aga tore koosolek, kus Maksu- ja Tolliameti juhid kutsusid lõunasel ajal pirukaid pugima ja kohvi jooma mõned inimesed, kes palju internetiteenuseid kasutavad, ehitavad ja nende teemal aeg-ajalt ka avalikult sõna võtavad. Eesmärgiga saada tagasisidet Eesti E-Maksuametile ja mõtteid selle edasiarenduseks.
Allpool on sellest mõttevahetusest tekkinud märkmed, mida omavoliliselt natukene loetavamaks toimetasin. Ehk tekitab see teilgi mingeid täiendavaid mõtteid, olgu siis suuri või väikeseid arendusi, tehnilisi või puhtalt organisatsioonilisi – pange palun kommentaaridesse kirja, avalik diskussioon on huvitavam kui otse kuskile e-maile läkitada.
Mulle kodanikuna väga meeldib, kui riik siiralt huvi tunneb, mida ja kuidas ta paremini saab teha, ei ole kahju selleks mõned tunnid aega investeerida aeg-ajalt.
Osalejad: Peeter Marvet, Henrik Roonemaa, Henn Sarv, Sten Tamkivi, Enriko Aav, Dmitri Jegorov, Meelis Riimaa, Hannes Udde.
16.06.2009
Loen eilsest Eesti Ekspressist ja imestan:
Sulev Vedler: Eesti tahab saada teadmistepõhise majandusega arenenud riigiks.
Priit Perens, Swedbank Eesti juht: Kõrgtehnoloogiline tootmine on eesmärgina hästi ilus ja sümpaatne. Aga see ei ole see asi, millega me majanduse vee peale toome.
Enamik inimesi teeb meil suhteliselt lihtsaid asju.[...]
Esiteks, me ei konkureeri hiinlastega. Me konkureerime Soome, Rootsi, Saksa tööjõuga. Meie keskmine palk on nende keskmisest täna vaid 20-30 protsenti. Seal on ruumi minna veel küll ja küll.
Oluline on, et kui sa teed keskmise tehnoloogilise tasemega toodangut, teed seda hästi ja oled valmis tegema väikesi partiisid, siis oled edukas.
Üritan nüüd nuputada, kas tuleks meelde mõni riik, mille “majandus on toodud vee peale” “lihtsate tegevustega”, millega tegeleb “enamik inimesi”? Ja kuidas täpselt otsustab üks miljoniline linn-riik Euroopa perifeerias, et ignoreerib globaliseerumist kui sellist ja valib endale “konkurentideks” sobivad 2-3 kõrgema elustandardiga riiki kuskilt füüsilisest lähedusest. Ja siis valib nendega võistlemise pikaajaliseks strateegiaks hinnadumpingu, seejuures ignoreerides kõiki teisi konkurente, eriti Aasiat? Ja “keskmise tasemega toodang” “väikestes partiides” edukriteeriumitena?
Ilusat innovatsiooniaastat teilegi, kallis Swedbank! Ja edu sellise “visiooniga” Eesti kasumlikul finantseerimisel ka kümne aasta pärast.

Eelmisel reedel juhtus nii, et [nädala keskel ilmunud arvamusloo](http://sten.tamkivi.com/2008/11/uutmoodi_ettevotjate_riik.html) järellainetuses sattusin Gonsiori tänavale ETV majja lausa kahel korral. Hommikul lindistasin intervjuu [Erisaatele](http://etv.err.ee/index.php?0545661) ja õhtul käisin [Vabariigi kodanike](http://etv.err.ee/index.php?0543615) otse-eetris.
Mõlemas tuli jutuks innovatsioon, Eesti majanduse ees seisvad väljakutsed, tööjõuteemad ja mõningal määral ka kitsamalt elu Skype’is. Aga loomulikult üsna erineva nurga all. Vabariigi kodanike auväärses vestlusrühmas jäi domineerima abstraktsem mure Eesti väärtuste pärast, sest tolerantsi ja teineteise toetamiseta ei juhtu midagi ei teadmistepõhises majanduses ega kultuurisfäärides. Erisaatele omaselt võeti seal teema ette kergemalt ja “praktilisemalt”, näiteks stuudiolaual “nokiat” otsides.
Millegipärast ei saa ETV veebist tuua videolõike blogikontekstis näitamiseks, aga nende oma veebilehel on saated siiski olemas, midagi alla laadida pole vaja:
* [Video: Vabariigi kodanikud, 28. november 2008](http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=88102)
* [Video: Erisaade , 1. detsember 2008](http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=88204) (intervjuu algus 9:30)
EASi tellimusel on Ernst & Young valmis saanud võrdleva uuringu Eesti konkurentsivõimest teiste Euroopa riikidega võrreldes. Fookus on kitsamalt võetud just tööjõu maksude ja töösuhete paindlikkuse teemadele. Väga kompaktne ja kohati üllatav materjal.
See on kohustuslik kirjandus kasvõi selleks, et paremini mõista Targa Eesti mõttekoja ettepanekute konteksti. Näiteks hindamaks, kas ettevõtjad räägivad mingist ahnete kapitalistide salakavalast maksu-utoopiast või lihtsalt konkreetsetest meetmetest, et majanduskeskkonna osas eest liikunud (naaber)riikidele konkurentsis järele jõuda.
Slaidid ise siin:
Käsil on tihe meedianädal… EPL Tehnika ja IT lisalehes ilmus üks minu allkirjaga juhtkiri. Millegipärast aga toda erialast lisalehte internetti ei riputata, seega jääb üle jälle blogipostitus:
Helge tulevik ja Lollide saar
Mida see tähendab, kui üks tsivilisatsioon on miljon aastat vana?” küsis kosmosemees ja rahvavalgustaja Carl Sagan. Meil on mõne aastakümne jagu kogemust raadioteleskoopide ja kosmoselaevadega. Miljonite aastate vanune arenenud tsivilisatsioon on meist sama kaugel, kui meie oleme ees galaagost või makaagist.”
Millistes mastaapides me mõelda tahame? Viieaastase perspektiiviga? Kahekümne? Viiesaja tuhande? Äge on kuulata, kui teoreetiline füüsik ja teaduse populariseerija Michio Kaku räägib tehisintelligentsi tulevikust. Või sirvida ajakirja BBC Focus kaanelugusid: „Kas kosmosereis on tervisele halb?” „Inimene 2.0.” „Kuidas ehitada planeeti?”
Tänases Eesti Päevalehes ilmus üks arvamuslugu riigi ja ettevõtjate vahelise diskussiooni puudujääkidest. Seda ajendasid kirjutama hiljutised Restart konverentsil tekkinud mõtted ja Targa Eesti mõttekoja ettepanekud. Artikli toimetamata täistekst allpool.
Uutmoodi ettevõtjate riik
Alles aasta tagasi, kui kinnisvaraarenduseks anti ülilihtsasti laenu, tundus, et keeruka teabeäriga pole Eestis mõtet jännata. Provotseerisin tollal, et meie riik äkki vajakski üht korralikku majanduskriisi (EPL, 16. November 2007). Kriis võiks raputada ühiskonna petlikust heaolesklemisest välja, tagasi kahe jalaga maa peale. Mõtlema neid mõtteid, tegema neid tegusid ja otsuseid, mis viiks majanduse tegelike struktuurimuudatusteni.
Nüüd on see kriis kohal.
YouTube on välja arendanud ühe nutika lisavõimaluse: äsjakirjutatud kommentaari kuuldavalt kirjutajale ette lugemine:
Eriti tore on see, et Google arendajad korjasid idee üles hiljutisest XKCD veebikoomiksi naljast ja lihtsalt tegidki kiiresti ära. Hetkel küll valikulise lisavõimalusena, mitte kohustusliku etapina kommentaari postitamisel.
Idee siis selles, et sappi pritsiv, ropendav, sõimav, grammatikareegleid eirav või täiesti artikuleerimatut võrgu-slängi kasutav anonüümne kommentaator peab kogu oma sopa enne omal nahal ja kõrvus personaalselt läbi elama, enne kui see teiste kasutajateni jõuab. Ja ehk võiks seeläbi tõesti sündida silutum sisu või isegi mõni eriti võigas postitus üldse ära jääda?
Eesti kommentaariumide “puhastamiseks” on küll eelregistreerimise nõudeid peale ja uuesti maha keeratud ja vahest ka kampaaniaid korraldatud, aga isiklike kokkupuudete põhjal kommentaaridega ei tunneta küll mingit muutust eelarvamustest, kadedusest, pimedast vihast ja lahmimisest normaalse dialoogi suunas.
Äkki võiks näiteks mõni suurem päevaleht oma kommentaaripostitajatele ilusas eesti keeles kohustuslikku etteütlust teha? Kiirustage, kes esimesena jõuab – tehnoloogia selleks on ju kõigile olemas.