Psühholoogiline relv võitluseks idioot-kommentaatoritega

YouTube on välja arendanud ühe nutika lisavõimaluse: äsjakirjutatud kommentaari kuuldavalt kirjutajale ette lugemine:

YouTube adds Audio Preview of Comments

Eriti tore on see, et Google arendajad korjasid idee üles hiljutisest XKCD veebikoomiksi naljast ja lihtsalt tegidki kiiresti ära. Hetkel küll valikulise lisavõimalusena, mitte kohustusliku etapina kommentaari postitamisel.

Idee siis selles, et sappi pritsiv, ropendav, sõimav, grammatikareegleid eirav või täiesti artikuleerimatut võrgu-slängi kasutav anonüümne kommentaator peab kogu oma sopa enne omal nahal ja kõrvus personaalselt läbi elama, enne kui see teiste kasutajateni jõuab. Ja ehk võiks seeläbi tõesti sündida silutum sisu või isegi mõni eriti võigas postitus üldse ära jääda?

Eesti kommentaariumide “puhastamiseks” on küll eelregistreerimise nõudeid peale ja uuesti maha keeratud ja vahest ka kampaaniaid korraldatud, aga isiklike kokkupuudete põhjal kommentaaridega ei tunneta küll mingit muutust eelarvamustest, kadedusest, pimedast vihast ja lahmimisest normaalse dialoogi suunas.

Äkki võiks näiteks mõni suurem päevaleht oma kommentaaripostitajatele ilusas eesti keeles kohustuslikku etteütlust teha? Kiirustage, kes esimesena jõuab – tehnoloogia selleks on ju kõigile olemas.


Passime kodus teleka ees, sest see on ohutum

Sel ajal kui ma istusin Pärnus ja kuulasin lugusid Eesti teadmistepõhise visioonidest, saatis sõber sõnumi Emori ürituselt, kus tutvustati hiljutist uuringut Eestlaste väärtushinnangutest: “71% eestlastest oleksid kõige õnnelikumad kui nad istuksid kodus ja ei teeks midagi. Seejuures vaatavad nad päevas 4.5h telekat”.

Kui mõelda sellise kambaga luurelemineku võimalustest (ehk kuidas selliselt meelestatud ühiskond võiks innoveerida, ettevõtteid luua, eksportida, maailmas endast mingit märki maha jätta) tuleb sügav masendus peale.

Emori veebis on veel mõned väljavõtted uuringust, nt:

Oma igapäevatöös eelistavad ligi pooled (46%) töötavad inimesed stabiilsust uutele võimalustele ning vaid iga seitsmes (14%) on kindlasti valmis uute võimaluste nimel oma töökoha stabiilsusega riskima. Pea iga teine (43%) Eesti inimene usub täna kindlalt, et elus on üldse parem olla ettevaatlik: uued inimesed ja olukorrad võivad kaasa tuua (ebameeldivaid) ootamatusi.

Üleskutse riskide võtmisele, mille suve alguses kirjutasin tundub kuidagi naiivse lootusena vist?


Eesti vajab riskivõtjaid

Juunikuu Arvutimaailmas ilmus alltoodud arvamuslugu. Kirjutasin selle kokku ühe varasema siinse postituse ja selle järel kommentaarides tekkinud diskussiooni põhjal, aga kuna mõtet sai parasjagu edasi arendatud ja selle ajakirja täistekste internetist ei leia, on ehk paslik kogu tekst uuesti siia postitada:


Õues on küll päikeseline suvealgus, aga õhus on tunda sügisest väsimust. Need, kes on rääkinud eesootavast kriisist ja talunud nii meie valitsejate kui kaaskodanike halvakspanu kui õitseva Eesti „vaenlased“, leiavad nüüd oma möödunudaastastele mõtetele ja ennustustele kuhjuvat kinnitust igast värskemast majandusraportist. Aga uskuge, ei tee see õnnelikuks.

Eriti huvitav periood on alanud neile, kes on siiani jutlustanud majanduse pehmest maandumisest või “normaalsetest lühiajalistest korrektuuridest”. Justnagu midagi välist, meist sõltumatut tuleks ja läheks – pärast tormi tuleb varem või hiljem päike välja, ilma et me ise selleks midagi teha saaks peale ära kannatamise. Vahelduseks puhastele emotsioonidele tasub minu arust siiski ka fakte vaadata, et leida neid punkte, kus majanduses ja ühiskonnas midagi teisiti tegema võiks hakata. Mitte naftatootjad või Rootsi pangad, vaid meie ise.

Read the rest of this entry »


Kuidas jõuda mugava E-Eestini? (ehk nimeseikluste lõpetuseks)

Möödunudnädalane postitus lapsele interneti vahendusel nime panemisest tekitas uskumatult palju tähelepanu ja vastukaja.

Siinse tagasihoidliku blogi puhul on 500 unikaalset lugejat ühe sissekande kohta päris märkimisväärne tulemus. Kui aga püstitatud teema korjab üles peavoolu-meedia (nagu seekord EPL), siis lisandub lugejaid tuhandeid. Ehk siis veelkord näide sellest, kuidas meediapiirid hägustuvad.

Tahaksin tänada ja tunnustada RISO pealikku Margus Püüat kes EPL loo kommentaarides võttis vaevaks ausalt ja otsekoheselt, oma pärisnime alt ja õige meiliaadressiga teemat kommenteerida. See tekitas veel mõtteid:

Read the rest of this entry »


Mis võiks Eestil majanduskriisist kasu olla?

Reedel, InnoEstonia 2007 konverentsi viimasel päeval olin palutud vestlusringi, kus Kristjani juhtimisel arutasime, kas, mida ja kuidas võiks Eesti õppida Silicon Valley innovaatilisest ärikultuurist.

Panelistid olid kõik Ränioruga kokku puutunud erineva põhjalikkusega – kes elab seal, kes korra-paar käinud, aga jõudsime kiiresti ühele nõule, et kopeerida sealset eluolu ei saa ja ei ole mõtetki. Pigem võib välja tuua nimekirja kultuurilisi tähelepanekuid, mis peaksid ka eestlastel muutuma üha loomulikumaks osaks tööelust, kui me tõesti tahame teadmistemahukas äris globaalselt mingit rolli mängida:

Read the rest of this entry »