Välisinvesteeringud, väljamurdmine maailma ja Mikser

Reedel toimus Eesti Tööandjate Keskliidu iga-aastane Tuulelohe Lend, kuhu ma kohale ei jõudnud, aga olen pisteliselt lugenud sealsetest esinemistest tekkinud uudisnupukesi.

Näiteks Äripäev vahendab Allani seisukohta, et otseinvesteeringud kipuvad meile tulema väärtusahela alumisse otsa ja seetõttu peaks nende peibutamise asemel riik neist enam stimuleerima Eesti oma kapitalil ettevõtete maailma murdmist.

Oluline teemapüstitus. Mina arvan, et meil on 5-10 aasta perspektiivis veel kindlasti mõlemaga vaja aktiivselt tegeleda. Kuniks Eestisse registreeritud peakorteriga startuppe maailma suurimaiks inkubeerime ja stimuleerime (vt Eesti Startupijuhtide klubi, OpenCoffee Tallinn, Garage48, MKM Startup Estonia jne) on Eesti majandusel ilmselt jätkuvalt rõõmu ka Skype’i, Playtech’i jt välismaiste peakorteritega, aga suuresti Eesti ajupotentsiaali baasil kasvavate tehnoloogiafirmade siia toodud töökohtadest, maksudest, võrgustikust ja kogemustest. Ja kardetavasti ka natuke kibedat kurbust kui Barclay’s või IBM oma targad töökohad hoopis Leetu loovad.

Küll aga paluksin lugejatelt, eriti neil, kes viibisid Tuulelohel kohapeal ja/või kuuluvad Sotside toetajate sekka, pisut tõlkeabi samast sessioonist. Isegi näpuotsatäie soola abil, mida on õpetanud tarvitama meie online-ajakirjanduse keskmine tsitaadikvaliteet, ma lihtsalt ei saa aru, mida see parteijuhi seisukoht tähendada võiks programmi mõttes:

“Oma investeeringutel põhinev Skype oleks veel tobedam kui välismaised otseinvesteeringud,” arvas samas rahvusliku majanduse diskussioonis sõna võtnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser.

[UUENDATUD: tobeduse-müsteerium lahendatud]

Jätkates eelmise postituse valimiseelseid mõlgutusi: kujutlege ette skaalat, mille ühes otsas (1) on aktiivselt meelitatavad välisinvesteeringud ja teises otsas (10) on eesti-keskselt formeeritud (asutajad, kapital, registreeritud peakorter, maksuresidentsus, töökohad) “meie oma” ettevõtlus.

Kõhutunde järgi ütleks, et täna on Eesti selle skaala välisinvesteeringute-meelitamise otsas, nii 2-3 kandis? Kus me aga sellel skaalal peaksime olema, Riigikokku püüdlevate erakondade ja kandidaatide arvates? Ja milliste aktiivsete meetmetega nad skaalal sinna punkti jõuda plaanivad?

Vastusepakkumised ja diskussioon on väga teretulnud.


Tehistõelisusest, filosoofiliselt

Käisin Plektrumi festivali raames paaril Mõttemasina loengul ja meeldis väga. Arukad inimesed, tavapärasest abstraktsemad mõtteharjutused ja Von Krahli must saal on hea kombinatsioon tööpäeva lõpetamiseks.

Meeldis niipalju, et andsin ka järele Postimehe ettepanekule oma muljeid jagada. Telefoniintervjuu on selliste teemade jaoks nagu tehistõelisus, energia, eetika, moraal ja tulevik muidugi päris keeruline formaat, aga Urve pani kenasti kirja, mida ise jooksvalt sõnastada suutsin, tulemust saab lugeda siin.


Intiimsusest, metaandmetest ja leidmisest

Käisin eile ühe suurema koolituse raames Eesti valitsusasutuste kommunikatsiooniinimestega võrgus suhtlemise teemal mõtteid vahetamas. Plaanis oli lihtsalt vestlusring, aga teemat enda jaoks struktureerides tekkisid ka mõned slaidid, mida siinkohal jagan:

Eks ilma juurde räägitava jututa nad ilmselt segased ole, aga võib-olla võiks mõnda teemat pisut rohkem lahti kirjutada. Kui keegi annaks kommentaarina märku, kas mõni slaididest paistev mõttekäik on selleks piisavalt intrigeeriv või hoopis täiesti arusaamatu, siis oleks selleks rohkem motivatsiooni aega võtta.


Minu Eesti Inspiratsioonikonverentsi ettekanne

MUUDETUD: kolisin video selle postituse “nurga taha”, kuna BOMS serveerib seda viisil, mis video iga kord lehe laadimisel automaatselt käivitab. Tüütu. Kliki allpool “Continue reading” lingil, et videot näha.

Kolmapäeval toimus Teeme Ära 2009 projekti Minu Eesti avaüritusena Inspiratsioonikonverents, kuhu mind paluti rääkima sellest, kuidas võiks tehnoloogia abiga paremini riiki juhtida.

Kõige suuremat kaasasahistamist ja -elamist tekitas kindlasti professor Marju Lauristin (video). Soovitan vaadata Valdo Kalmu räägitud Minu Eesti sünnilugu ja Rainer Nõlvaku juttu rahast.

Ja videovaenulike huvides postitan siia ka oma esinemises kasutatud jutupunktid, toimetamata kujul:

Read the rest of this entry »


Presidendid omavahel

Täna hõigati maha uudis, et kuu aja pärast, 19. märtsil, toimub Tallinnas Tehnopolis Presidendi Kärajate egiidi all avalik vestlus Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Skype’i presidendi ja juhatuse esimehe Josh Silvermani vahel.

Räägitakse muidugimõista innovatsioonijuttu.

Kiirematele võib õnnestuda veel leida paar kutset, palun andke märku. Ja kuna kõik soovijad kardetavasti saali ei mahu, on plaanis teha üritusest ka videoülekanne internetis.


Restart konverentsilt

Veetsin laupäeva Reformierakonna majanduskonverentsil Restart. Kogu üritus ise keerles oodatult liberaalse turumajanduse ümber, aga minu suureks rõõmks sisaldas lisaks teooriale ja käsiloleva kriisi analüüsile ka palju selgeid ettepanekuid ja ideid edasminekuks. Tahaks loota, et seoses võimupartei esindajate suure osakaaluga saalis neid nüüd kiiresti-kiiresti otsast täitma hakatakse.

Minu enda sõnavõtt kukkus vist üsna kehvalt välja. Otsustasin, et kuna konkreetsetest maksu-, seaduse- jne ettepanekutest on juba paljud targemad mehed laval rääkinud, keskendun oma jutus majanduselu pehmemale poolele. Rääkisin sellest, kuidas üliliberaalses ja minimaalse riigi sekkumisega majanduskeskkonnas on siiski veel midagi, mida riik ja selle juhid peaksid üritama mõjutada: väärtused. Ja kui ma peaksin valima ühe väärtuse, mille osas Eesti on maailma tipp-innovaatoritest liiga kaugel maas, on see tolerants. Rääkisin vihast, mida minus tekitas see, et kui Postimehe toimetaja avaldab sellise rassistliku ja ksenofoobse teksti, “suurimat kvaliteetlehte” lugevad massid rõkkavad. Ja kui sellised äärmused on avalikult tunnustatud, siis mis lootus on näha meil väikesed, avatuid, maailmas läbilöögivõimelisi innovaatoreid. Välis-innovaator ei tule keskkonda, kus puudub tolerants. Ja meie oma kõige kõvemad tehnoloogid võivad vabalt lahkuda riigist kuna keskkond on nende teistmoodi olemise (innovatsiooni eeldus!) suhtes vaenulik, mitte tunnustav. Isegi kui maksud on soodsamad. Kuna aeg oli väga napp, siis jäi palju ütlemata ja saalist ei tulnud ühtki küsimust. Sestap ka tunne, et läksin ehk konverentsi ülejäänud temaatikas liiga kaugele, või ei suutnud selle seotust majandusega päris kohale viia. Peaks võib-olla rohkem lahti kirjutama need mõtted.

UUENDATUD: Avastasin YouTubest ka selle esinemise video.

Nagu juba tavaks saanud, postitan oma päeva jooksul kogunenud märkmed teistelegi lugemiseks:

Read the rest of this entry »


Visioonist Lahendusteni 2008

Mõned juhuslikud märkmed selleaastaselt ITL visioonikonverentsilt.

  • Heido Vitsur: 2000. a tõi iga täiendav välislaenukroon kaasa 2 krooni SKP kasvu. 2007 toodab laenukroon 0.5 krooni SKP-d. Ehk siis laenatud raha tarbitakse kohe ära, mitte ei investeerita.
  • Singapuris on huvitavalt kombineeritud teemad: Informatsiooni, Kommunikatsiooni ja Kunstide ministeerium.
  • Singapuri 2015. a eesmärk on 90% kodudest broadbandiga varustada… aga 100% kodudest, kus on lapsed. Mõistlik sisend prioritiseerimiseks.
  • 2007 Eesti IKT turg on 1.5b EUR, ca 50/50 IT vs Telecom. IT osakaal kasvab.
  • 28.9% elanikkonnast kasutab Eestis e-riigi teenuseid. Huvitav, mis see number oleks kui e-tuludeklaratsioon välja arvata?
  • IKT kasutus Eesti firmades:
    • e-mail on mööda läinud post/telefon/faks kategooriast (vastavalt ca 95% ja 90%). Ehk siis meil on juurde tulnud ettevõtteid, kelle kontoris on internet, aga puuduvad telefonid?
    • kõige masendavamad protsendid on kasutusvaldkonnsa “product planning”. 50% kasutab IT-d, 20% plaanib hakata kasutama, 30% ei plaanigi?!
  • Jaan Pillesaar: Kui vaadata meie maksusüsteemi, siis Eestis ei ole mõtet tööd teha. Kapitali liigutamine on sisuliselt maksuvaba, aga kui inimene hakkab tööd tegema, siis on maksukoormus ca 80%.
  • Alates 2000 aastast on Eesti riigi kulud kasvanud +200% ja SKP +150%
  • Idee Inglismaalt – poekäru mille küljes on vöötkoodilugeja. Võtad mingi asja riiulist ja paned korvi, samal ajal seda ära skännides. Kassasse jõudes loeb müüja selle info sealt välja ja maksad kohe, mitte ei passi lindi juures. Samas – Selveri kaheksa aasta taguse e-kaubanduseksperimendi tagasitoomine oleks veel mõnusam.
  • GPSid on suuremates riikides on keeranud vaikseid elukeskkondi nässu. Nt vanur kolib väiksesse külla, et rahu ja vaikust nautida ja siis ostavad 200,000 kohalikku endale TomTomi, mis juhatab nad iga päev sealt külast läbi sõitma, kuna see on efektiivseim tee…

Kui ürituse slaidid võrku jõuavad, soovitan lugeda Jaan Pillesaare (ettepanek radikaalselt muuta teabetöötajate maksustamist), Allan Martinsoni (sissejuhatus riskikapitali) ja Kristjan Rebase (Arengufondi IT-seire vahetulemused) omi.

Üldiselt on kümneaastaseks saanud konverents kuidagi väsinud, et mitte öelda lausa morbiidse olemisega. Vaadates suure saali tühjasid rõdusid, tekkis mõte, et sinna oleks võinud tuua nt 6-7 bussitäit abituriente või tudengeid. Oleks ehk nendest visioonijuttudest rohkem kasu kui kitsas IT-inimeste ringis omavahel heietades.


Tuulelohe lend 2008

Tuulelohe lend 2008
Kuna [eelmise aasta postitus sellelt ürituselt](http://sten.tamkivi.com/2007/02/paar_paeva_eesti_majanduspolii.html) on üks selle blogi läbi aegade loetumaid, jagan ka seekord oma märkmeid [Eest Tööandjate Keskliidu](http://www.ettk.ee/) aastakonverentsilt [Tuulelohe lend 2008](http://www.ettk.ee/et/koolitus/tuulelohelend2008/programm2008). Kui eelmisel aastal oli üritus pühendatud ETTK, siis seekord Vabariigi enda 90ndale juubelile.
Alltoodud värvikamad arvamused ja huvitavad faktid eri esinejatelt on toodud toimetamata ja analüüsimata. Soovi korral võite viimast teha kommentaarides.

Read the rest of this entry »


Laulev majandusrevolutsioon

Tänasel Arengufondi kokku kutsutud Arengufoorumil esitleti ja arutleti nende tellitud värsket uuringut “Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated”. Mine kohe ja võta ahjusoe PDF siit (lähiajal peaksid sinna lehele tekkima ka uuringut vedanud Urmas Varblase slaidid). TÄIENDUS: Aktuaalse Kaamera kokkuvõte (2:45, video)

Et suuremat hulka (nt riigitäit) inimesi panna suuri tegusid tegema (nt kogu majanduse struktuuri muutma), peab neil minimaalselt olema silma ees kolm asja:

  • arusaam, kuhu suunas minema hakata
  • eesmärgid, mille järgi saaks jooksvalt mõõta, kas hakkame ka kohale jõudma
  • realistlik ettekujutus sellest, mis juhtub, kui me paigal edasi passime

Read the rest of this entry »


Mis võiks Eestil majanduskriisist kasu olla?

Reedel, InnoEstonia 2007 konverentsi viimasel päeval olin palutud vestlusringi, kus Kristjani juhtimisel arutasime, kas, mida ja kuidas võiks Eesti õppida Silicon Valley innovaatilisest ärikultuurist.

Panelistid olid kõik Ränioruga kokku puutunud erineva põhjalikkusega – kes elab seal, kes korra-paar käinud, aga jõudsime kiiresti ühele nõule, et kopeerida sealset eluolu ei saa ja ei ole mõtetki. Pigem võib välja tuua nimekirja kultuurilisi tähelepanekuid, mis peaksid ka eestlastel muutuma üha loomulikumaks osaks tööelust, kui me tõesti tahame teadmistemahukas äris globaalselt mingit rolli mängida:

Read the rest of this entry »