Teema 2012: Töötajad omanikeks

Jätkuks eilsele postitusele, toon Teema 2012 ettepanekute paketist kommenteerimiseks ja aruteluks välja veel teise mulle südamelähedase mure: kuidas teha nii, et Eestis üha enam ajudega töötajatest ei oleks mitte pelgalt töövõtjad, vaid omanikena suuremad osalised iseenda loodud väärtuse jagamises.

Esimest korda kirjutasin töötajate optsioonide teemal aastal 2009 ja sellest ajast saadik on omajagu vett merre voolanud. Positiivne on see, et tänane tulumaksuseadus käsitleb optsioone ja maksustab neid ka pärast kolme aasta möödumist mõistlikult (ehk siis tulumaksuga tulu tekkimisel). Samas on esimese aasta praktikas juba koorunud välja rida küsitavaid (vt ka nt selleteemalist Facebooki-vestlust) ja kurbloolisi näiteid, mida seadusandja selgelt ei soovinud, kus võimalike pettuste piiramiseks ehitatud võrku kipuvad kinni jääma nii Eesti startupid kui siinsete rahvusvaheliste firmade töötajad.

Muutuv maailm eeldab iteratiivset lähenemist ja alltoodud tekst seletab veelkord konteksti ja juhib tähelepanu neile “järgmise ringi” parandustele, mida riik lähenemises ja seadustes võiks teha, et meil ikkagi oleks rohkem omanikest töötajaid. Peamine eeldus, konstruktiivne dialoog, on selleks olemas.
Read the rest of this entry »


Teema 2012: Välistööjõud

Teenusmajanduse Koda avaldas täna oma juba iga-aastaseks traditsiooniks saanud paketi Teema2012, mis käsitleb komplekti valupunkte, mida teenuste-valdkonna ettevõtjad näevad takistusena Eesti elu- ja majanduskeskkonna suurema avatuse teel. Et asi ei jääks vaid virisemiseks, on iga peatüki juurde kogutud ka ports hästi konkreetseid ettepanekuid, kuidas asju parandada.

Peatükkides (Meie inimesed, tervis, konkurentsivõimeline majanduskeskkond ja intellektuaalne ruum) on loodetavasti palju lugemis- ja kaasamõtlemisväärset, aga otsustasin siia rist-postitada paar teemat, mis mulle kõige südamelähedasemad ja mille väljamõtlemisse ja kokkukirjutamisse ka ise enim panustasin. Esiteks on ehk suupärasemad tükid lugeda, ja teiseks oleks tore kommentaarides kuulda teie tagasisidet ja uusi ideid edasiarenduseks. Alustuseks siis välistööjõu Eestisse meelitamise teemal.

Read the rest of this entry »


Välisinvesteeringud 2: tore ei ole tobe

Eile murdsin pead selle üle, milline võiks olla Sven Mikseri seisukoht välisinvesteeringute ja Eesti oma ettevõtluse toetamise küsimuses. Tolle postituste kommentaaridest tuli mitu head mõtet (aitäh!): vaadata-kuulata videosalvestust ja küsida Mikserilt otse. Tegin mõlemat ja sain targemaks:

From: Sven Mikser <Sven.Mikser@riigikogu.ee>
Date: February 21, 2011 13:56:07 GMT+02:00
To: Sten Tamkivi
Subject: RE: Reedene Tuulelohe lend

Tere veelkord,

Hakkasin mõtlema ja meenutama  ja usun, et võisin Martinsoni kommentaari peale öelda, et võrreldes välisinvesteeringuga oleks kodumaisel kapitalil rajanev innovaatiline ettevõte veelgi TOREDAM. Kindlasti mitte tobedam. Kui mu põrisev „r“ kuulaja segadusse ajas, siis kontekstist oleks pidanud siiski välja noppima, mida ma silmas pidasin.

Sven Mikser

From: Sven Mikser
Sent: Monday, February 21, 2011 1:29 PM
To: Sten Tamkivi
Subject: RE: Reedene Tuulelohe lend

Tere hr. Tamkivi,

Kõigepealt pean ütlema, et mind üllatab see „tsitaat“ ilmselt veel rohkem kui Teid, sest midagi niisugust ei ole ma teadlikult kindlasti mitte öelnud ega ka mõelnud.

Minu sissejuhatavas sõnavõtus „Tuulelohel“ oli lõik, milles ma ütlesin umbes nii: välismajanduspoliitikast kõneldes meeldiksid meile kõige enam otseinvesteeringud, mis tuleksid tarka tööd eeldavasse tootvasse sektorisse. Eriti hea oleks, kui see raha saaks õilistatud Eesti tööga ja tulemusena sündinud teenus või toode eksporditaks.

Vasturepliigis ütles Allan Martinson, et minu mõtteavaldus meenutab talle Andrus Ansipi poolt kunagi öeldut ja et tema arvates kuulub selline mõtteviis 20. sajandisse ning et tegelikult vajame me hoopis oma kodumaistel investeeringutel baseeruvat teadusmahukat tootmist.

Mina ütlesin, et Eesti innovatsiooni toetamise poliitika on minu arvates liiga konservatiivne. Meie EAS-il, Arengufondil ja teistel selleks kutsutud organisatsioonidel on olemas kõik õiged meetmed, aga kuna finants on piiratud, kiputakse toetama suhteliselt „lollikindla“ (s.t. turvalise, mitte tobeda!) äriplaaniga ettevõtmisi, mis võiksid oma krediidivajaduse rahuldada ka kommertsturul. Seevastu tõeliselt riskijulgetel ja innovatiivsetel ettevõtmistel on riigi tuge raske saada.

Kui Äripäev või keegi teine luges siit välja, et ma pean kodumaiseid investeeringuid „tobedateks“, siis on see kas pealiskaudsus või pahatahtlik konteksti moonutus. Seda viimast ei tahaks meie lugupeetud ärilehelt uskuda.

Parimat,
Sven Mikser

P.S. Mul ei ole midagi selle vastu, kui ka minu vastuse oma blogis postitate.

Müsteerium lahendatud ja minuarust oleks paslik Äripäeval vabandada oma allika öeldu sisu nii tobedalt moonutava lapsuse eest.

Aga tagasi teema enda juurde pöördudes – mis on teiste, eelkõige valimistel kandideerijate arvamus, välisinvesteeringute toetamise ja oma ettevõtluse poputamise tasakaalust?


Välisinvesteeringud, väljamurdmine maailma ja Mikser

Reedel toimus Eesti Tööandjate Keskliidu iga-aastane Tuulelohe Lend, kuhu ma kohale ei jõudnud, aga olen pisteliselt lugenud sealsetest esinemistest tekkinud uudisnupukesi.

Näiteks Äripäev vahendab Allani seisukohta, et otseinvesteeringud kipuvad meile tulema väärtusahela alumisse otsa ja seetõttu peaks nende peibutamise asemel riik neist enam stimuleerima Eesti oma kapitalil ettevõtete maailma murdmist.

Oluline teemapüstitus. Mina arvan, et meil on 5-10 aasta perspektiivis veel kindlasti mõlemaga vaja aktiivselt tegeleda. Kuniks Eestisse registreeritud peakorteriga startuppe maailma suurimaiks inkubeerime ja stimuleerime (vt Eesti Startupijuhtide klubi, OpenCoffee Tallinn, Garage48, MKM Startup Estonia jne) on Eesti majandusel ilmselt jätkuvalt rõõmu ka Skype’i, Playtech’i jt välismaiste peakorteritega, aga suuresti Eesti ajupotentsiaali baasil kasvavate tehnoloogiafirmade siia toodud töökohtadest, maksudest, võrgustikust ja kogemustest. Ja kardetavasti ka natuke kibedat kurbust kui Barclay’s või IBM oma targad töökohad hoopis Leetu loovad.

Küll aga paluksin lugejatelt, eriti neil, kes viibisid Tuulelohel kohapeal ja/või kuuluvad Sotside toetajate sekka, pisut tõlkeabi samast sessioonist. Isegi näpuotsatäie soola abil, mida on õpetanud tarvitama meie online-ajakirjanduse keskmine tsitaadikvaliteet, ma lihtsalt ei saa aru, mida see parteijuhi seisukoht tähendada võiks programmi mõttes:

“Oma investeeringutel põhinev Skype oleks veel tobedam kui välismaised otseinvesteeringud,” arvas samas rahvusliku majanduse diskussioonis sõna võtnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser.

[UUENDATUD: tobeduse-müsteerium lahendatud]

Jätkates eelmise postituse valimiseelseid mõlgutusi: kujutlege ette skaalat, mille ühes otsas (1) on aktiivselt meelitatavad välisinvesteeringud ja teises otsas (10) on eesti-keskselt formeeritud (asutajad, kapital, registreeritud peakorter, maksuresidentsus, töökohad) “meie oma” ettevõtlus.

Kõhutunde järgi ütleks, et täna on Eesti selle skaala välisinvesteeringute-meelitamise otsas, nii 2-3 kandis? Kus me aga sellel skaalal peaksime olema, Riigikokku püüdlevate erakondade ja kandidaatide arvates? Ja milliste aktiivsete meetmetega nad skaalal sinna punkti jõuda plaanivad?

Vastusepakkumised ja diskussioon on väga teretulnud.


Swedbank, ambitsioonid ja innovatsioon

Loen eilsest Eesti Ekspressist ja imestan:

Sulev Vedler: Eesti tahab saada teadmistepõhise majandusega arenenud riigiks.

Priit Perens, Swedbank Eesti juht: Kõrgtehnoloogiline tootmine on eesmärgina hästi ilus ja sümpaatne. Aga see ei ole see asi, millega me majanduse vee peale toome.
Enamik inimesi teeb meil suhteliselt lihtsaid asju.[…]
Esiteks, me ei konkureeri hiinlastega. Me konkureerime Soome, Rootsi, Saksa tööjõuga. Meie keskmine palk on nende keskmisest täna vaid 20-30 protsenti. Seal on ruumi minna veel küll ja küll.
Oluline on, et kui sa teed keskmise tehnoloogilise tasemega toodangut, teed seda hästi ja oled valmis tegema väikesi partiisid, siis oled edukas.

Üritan nüüd nuputada, kas tuleks meelde mõni riik, mille “majandus on toodud vee peale” “lihtsate tegevustega”, millega tegeleb “enamik inimesi”? Ja kuidas täpselt otsustab üks miljoniline linn-riik Euroopa perifeerias, et ignoreerib globaliseerumist kui sellist ja valib endale “konkurentideks” sobivad 2-3 kõrgema elustandardiga riiki kuskilt füüsilisest lähedusest. Ja siis valib nendega võistlemise pikaajaliseks strateegiaks hinnadumpingu, seejuures ignoreerides kõiki teisi konkurente, eriti Aasiat? Ja “keskmise tasemega toodang” “väikestes partiides” edukriteeriumitena?

Ilusat innovatsiooniaastat teilegi, kallis Swedbank! Ja edu sellise “visiooniga” Eesti kasumlikul finantseerimisel ka kümne aasta pärast.


Tarkade inimeste Eesti tegevuskava

Visioonist Lahendusteni ja Restart konverentside märkmetes olen viidanud Targa Eesti mõttekoja osaliste esinemistele. Nende lahkel loal postitan siia ka nende seni tehtud ettepanekute täisteksti. Avalik diskussioon eeldab ju, et see ei liigu ainult kuskil tagatubades ja privaatpostkastides.

Enamikke neist punktidest toetan kahe käega ja loodan, et need saavad kiiresti reaalsuseks. Mõne üksiku puhul on mul seisukoha kujundamiseks vähem infot, nt riigi reservide “koju” toomine tekitab mõtteid nii positiivsetest kui negatiivsetest võimalikest tulemustest…

Mis teie neist ettepanekutest arvate?


Read the rest of this entry »


Restart konverentsilt

Veetsin laupäeva Reformierakonna majanduskonverentsil Restart. Kogu üritus ise keerles oodatult liberaalse turumajanduse ümber, aga minu suureks rõõmks sisaldas lisaks teooriale ja käsiloleva kriisi analüüsile ka palju selgeid ettepanekuid ja ideid edasminekuks. Tahaks loota, et seoses võimupartei esindajate suure osakaaluga saalis neid nüüd kiiresti-kiiresti otsast täitma hakatakse.

Minu enda sõnavõtt kukkus vist üsna kehvalt välja. Otsustasin, et kuna konkreetsetest maksu-, seaduse- jne ettepanekutest on juba paljud targemad mehed laval rääkinud, keskendun oma jutus majanduselu pehmemale poolele. Rääkisin sellest, kuidas üliliberaalses ja minimaalse riigi sekkumisega majanduskeskkonnas on siiski veel midagi, mida riik ja selle juhid peaksid üritama mõjutada: väärtused. Ja kui ma peaksin valima ühe väärtuse, mille osas Eesti on maailma tipp-innovaatoritest liiga kaugel maas, on see tolerants. Rääkisin vihast, mida minus tekitas see, et kui Postimehe toimetaja avaldab sellise rassistliku ja ksenofoobse teksti, “suurimat kvaliteetlehte” lugevad massid rõkkavad. Ja kui sellised äärmused on avalikult tunnustatud, siis mis lootus on näha meil väikesed, avatuid, maailmas läbilöögivõimelisi innovaatoreid. Välis-innovaator ei tule keskkonda, kus puudub tolerants. Ja meie oma kõige kõvemad tehnoloogid võivad vabalt lahkuda riigist kuna keskkond on nende teistmoodi olemise (innovatsiooni eeldus!) suhtes vaenulik, mitte tunnustav. Isegi kui maksud on soodsamad. Kuna aeg oli väga napp, siis jäi palju ütlemata ja saalist ei tulnud ühtki küsimust. Sestap ka tunne, et läksin ehk konverentsi ülejäänud temaatikas liiga kaugele, või ei suutnud selle seotust majandusega päris kohale viia. Peaks võib-olla rohkem lahti kirjutama need mõtted.

UUENDATUD: Avastasin YouTubest ka selle esinemise video.

Nagu juba tavaks saanud, postitan oma päeva jooksul kogunenud märkmed teistelegi lugemiseks:

Read the rest of this entry »


Visioonist Lahendusteni 2008

Mõned juhuslikud märkmed selleaastaselt ITL visioonikonverentsilt.

  • Heido Vitsur: 2000. a tõi iga täiendav välislaenukroon kaasa 2 krooni SKP kasvu. 2007 toodab laenukroon 0.5 krooni SKP-d. Ehk siis laenatud raha tarbitakse kohe ära, mitte ei investeerita.
  • Singapuris on huvitavalt kombineeritud teemad: Informatsiooni, Kommunikatsiooni ja Kunstide ministeerium.
  • Singapuri 2015. a eesmärk on 90% kodudest broadbandiga varustada… aga 100% kodudest, kus on lapsed. Mõistlik sisend prioritiseerimiseks.
  • 2007 Eesti IKT turg on 1.5b EUR, ca 50/50 IT vs Telecom. IT osakaal kasvab.
  • 28.9% elanikkonnast kasutab Eestis e-riigi teenuseid. Huvitav, mis see number oleks kui e-tuludeklaratsioon välja arvata?
  • IKT kasutus Eesti firmades:
    • e-mail on mööda läinud post/telefon/faks kategooriast (vastavalt ca 95% ja 90%). Ehk siis meil on juurde tulnud ettevõtteid, kelle kontoris on internet, aga puuduvad telefonid?
    • kõige masendavamad protsendid on kasutusvaldkonnsa “product planning”. 50% kasutab IT-d, 20% plaanib hakata kasutama, 30% ei plaanigi?!
  • Jaan Pillesaar: Kui vaadata meie maksusüsteemi, siis Eestis ei ole mõtet tööd teha. Kapitali liigutamine on sisuliselt maksuvaba, aga kui inimene hakkab tööd tegema, siis on maksukoormus ca 80%.
  • Alates 2000 aastast on Eesti riigi kulud kasvanud +200% ja SKP +150%
  • Idee Inglismaalt – poekäru mille küljes on vöötkoodilugeja. Võtad mingi asja riiulist ja paned korvi, samal ajal seda ära skännides. Kassasse jõudes loeb müüja selle info sealt välja ja maksad kohe, mitte ei passi lindi juures. Samas – Selveri kaheksa aasta taguse e-kaubanduseksperimendi tagasitoomine oleks veel mõnusam.
  • GPSid on suuremates riikides on keeranud vaikseid elukeskkondi nässu. Nt vanur kolib väiksesse külla, et rahu ja vaikust nautida ja siis ostavad 200,000 kohalikku endale TomTomi, mis juhatab nad iga päev sealt külast läbi sõitma, kuna see on efektiivseim tee…

Kui ürituse slaidid võrku jõuavad, soovitan lugeda Jaan Pillesaare (ettepanek radikaalselt muuta teabetöötajate maksustamist), Allan Martinsoni (sissejuhatus riskikapitali) ja Kristjan Rebase (Arengufondi IT-seire vahetulemused) omi.

Üldiselt on kümneaastaseks saanud konverents kuidagi väsinud, et mitte öelda lausa morbiidse olemisega. Vaadates suure saali tühjasid rõdusid, tekkis mõte, et sinna oleks võinud tuua nt 6-7 bussitäit abituriente või tudengeid. Oleks ehk nendest visioonijuttudest rohkem kasu kui kitsas IT-inimeste ringis omavahel heietades.


Eesti vajab riskivõtjaid

Juunikuu Arvutimaailmas ilmus alltoodud arvamuslugu. Kirjutasin selle kokku ühe varasema siinse postituse ja selle järel kommentaarides tekkinud diskussiooni põhjal, aga kuna mõtet sai parasjagu edasi arendatud ja selle ajakirja täistekste internetist ei leia, on ehk paslik kogu tekst uuesti siia postitada:


Õues on küll päikeseline suvealgus, aga õhus on tunda sügisest väsimust. Need, kes on rääkinud eesootavast kriisist ja talunud nii meie valitsejate kui kaaskodanike halvakspanu kui õitseva Eesti „vaenlased“, leiavad nüüd oma möödunudaastastele mõtetele ja ennustustele kuhjuvat kinnitust igast värskemast majandusraportist. Aga uskuge, ei tee see õnnelikuks.

Eriti huvitav periood on alanud neile, kes on siiani jutlustanud majanduse pehmest maandumisest või “normaalsetest lühiajalistest korrektuuridest”. Justnagu midagi välist, meist sõltumatut tuleks ja läheks – pärast tormi tuleb varem või hiljem päike välja, ilma et me ise selleks midagi teha saaks peale ära kannatamise. Vahelduseks puhastele emotsioonidele tasub minu arust siiski ka fakte vaadata, et leida neid punkte, kus majanduses ja ühiskonnas midagi teisiti tegema võiks hakata. Mitte naftatootjad või Rootsi pangad, vaid meie ise.

Read the rest of this entry »


Tuulelohe lend 2008

Tuulelohe lend 2008
Kuna [eelmise aasta postitus sellelt ürituselt](http://sten.tamkivi.com/2007/02/paar_paeva_eesti_majanduspolii.html) on üks selle blogi läbi aegade loetumaid, jagan ka seekord oma märkmeid [Eest Tööandjate Keskliidu](http://www.ettk.ee/) aastakonverentsilt [Tuulelohe lend 2008](http://www.ettk.ee/et/koolitus/tuulelohelend2008/programm2008). Kui eelmisel aastal oli üritus pühendatud ETTK, siis seekord Vabariigi enda 90ndale juubelile.
Alltoodud värvikamad arvamused ja huvitavad faktid eri esinejatelt on toodud toimetamata ja analüüsimata. Soovi korral võite viimast teha kommentaarides.

Read the rest of this entry »