Laulev majandusrevolutsioon

Tänasel Arengufondi kokku kutsutud Arengufoorumil esitleti ja arutleti nende tellitud värsket uuringut “Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated”. Mine kohe ja võta ahjusoe PDF siit (lähiajal peaksid sinna lehele tekkima ka uuringut vedanud Urmas Varblase slaidid). TÄIENDUS: Aktuaalse Kaamera kokkuvõte (2:45, video)

Et suuremat hulka (nt riigitäit) inimesi panna suuri tegusid tegema (nt kogu majanduse struktuuri muutma), peab neil minimaalselt olema silma ees kolm asja:

  • arusaam, kuhu suunas minema hakata
  • eesmärgid, mille järgi saaks jooksvalt mõõta, kas hakkame ka kohale jõudma
  • realistlik ettekujutus sellest, mis juhtub, kui me paigal edasi passime

Read the rest of this entry »


Tööõigusest, kurja kapitalisti pilguga

Möödunud nädalal algas suurem lärm ei tea kust välja ujunud Töölepingu seaduse eelnõu teemadel. Tunnistan ausalt, et ma ei ole eelnõud ennast veel lugenud. Ja närvide säästmiseks ka suuremat osa üliemotsionaalsetest (põgusalt peale vaadates tundub, et sisulise aruteluni pole esimese ähmiga veel jõutud) reaktsioonidest.

Küll aga mõtisklesin pisut, mis on praegu kehtiva, sisuliselt nõukogude-aegse tööõiguse — millest kumab selgelt läbi kurja kapitalisti ja kannatava proletariaadi vastandamine — juures need asjad, mis on mind häirinud ja mis parandamist vajaks.

Read the rest of this entry »


Kõige pehmem on maanduda mülkas

Esmaspäeval toimus minu jaoks teine (esimesest juttu siin) Informaatikanõukogu koosolek. Istungi päevakorra ja materjalide seast soovitan vabamal pühadehetkel soojalt tutvuda kolme failiga:

Kogupilt peaks eriti huvitav olema neile, kes kas jutlustavad majanduse pehmest maandumisest ja “normaalsetest lühiajalistest korrektuuridest”. Justnagu midagi välist, meist sõltumatut tuleks ja läheks – pärast tormi tuleb varem või hiljem päike välja, ilma et me ise selleks midagi teha saaks peale ära kannatamise. Vahelduseks puhastele emotsioonidele tasub minu arust siiski ka fakte vaadata, et leida neid punkte, kus majanduses ja ühiskonnas midagi teisiti tegema võiks hakata:

Read the rest of this entry »


Veel viiteid majanduskriisihuvilistele

Tänases Päevalehes ilumus mu nädalataguse majanduskriisi-blogiposti lehekõlbulikumaks toimetatud versioon. Kommentaariumis seekord lahmimist kõvasti vähem ja pikemaid teemakohaseid postitusi rohkem, tore.

Ja blogosfääris leidub vastukaja Tiidult, Raulilt, Andreselt. Jaanus lubab ka millalgi selleks aega võtta.

Ahjaa, Kaido ja Kristo Mindmap.ee-st jagavad selleaastasest InnoEstoniast oma märkmeid. Muidugi mindmappidena.

Aitäh.


Mis võiks Eestil majanduskriisist kasu olla?

Reedel, InnoEstonia 2007 konverentsi viimasel päeval olin palutud vestlusringi, kus Kristjani juhtimisel arutasime, kas, mida ja kuidas võiks Eesti õppida Silicon Valley innovaatilisest ärikultuurist.

Panelistid olid kõik Ränioruga kokku puutunud erineva põhjalikkusega – kes elab seal, kes korra-paar käinud, aga jõudsime kiiresti ühele nõule, et kopeerida sealset eluolu ei saa ja ei ole mõtetki. Pigem võib välja tuua nimekirja kultuurilisi tähelepanekuid, mis peaksid ka eestlastel muutuma üha loomulikumaks osaks tööelust, kui me tõesti tahame teadmistemahukas äris globaalselt mingit rolli mängida:

Read the rest of this entry »


Alustuseks tasuta kohvi

Arengufondi hommikusöök
Palju diskussioone põhjustanud riiklik Arengufond alustas tänase arutelu-hommikusöögiga esmakordselt laiemat dialoogi Eestis juba tegutsevate riskikapitalistide ja ettevõtjatega. Seltskond soliidne, õhkkond tore ja jutt selgelt nihkunud “kas on vaja?” küsimuselt “kuidas teeme?”-le.
Mõned üksikud meeldejäävamad mõttekillud:
* Baltikumi riskikapitali turu maht on 12m EUR, Soomes 700m EUR. Tõsi, viimasest numbrist enamiku moodustavad management buy-out ja buy-in tehingud, spinoffid suurfirmadest jm. Seed stage & startup osakaal on ehk veerand. (Arengufondi värske Investeeringute juht Markku Mäenpää)
* Arengufondi on palju kahtlustatud plaanis, et see on pelgalt poliitikute klassivendade hämarate projektide jaoks raha kantimise vahend. Ja mis seal salata – ka Arengufondi seadusest (PDF) kumab see variant läbi. Seega on meil Markkuga hästi läinud – ta ei ole Eestis kellegagi koos koolis käinud, malevas olnud või muul viisil semutsenud. (Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt)
* Praegu on õige aeg innovaatilise riskikapitali peale rõhku panema hakata. Veel aasta tagasi vaadati kedagi, kes eelistab tehnoloogiat kinnisvarale (kus on narkoäriga sarnased marginaalid) kui lollakat. (Rainer Nõlvak)
* Lepiks terminites kokku – Eesti kinnisvaraarendus ei ole enam mitte real-estate vaid fake-estate äri. (Üllar Jaaksoo)
* Arenguseire peaks jälgima sellist indikaatorit nagu Ambitsiooniindeks ja töötama selle tõstmiseks. Kas meie ettevõtjad ja tehnoloogid tahavad südamest olla Euroopa või maailma tipus oma äriga? (Üllar Jaaksoo)
Mulle tundub, et peamine asi millele tehnoloogiaekspordi kasvu toimumiseks keskenduma peab, on siiski inimesed, kes ettevõtted edukaks teha suudaks. Või täpsemalt nende inimeste poolt kantava kultuuri muutmine ja kasvatamine.
Millest alustada? IT-tudengi harimisest, et ta teaks, mis asi on riskikapital ja kuidas seda oma esimese firma loomisel süüakse. Kogenud välisjuhtide, -marketdroidide, -tehnoloogiagurude meelitamisest kasvõi paariks aastaks Eestisse kogemust jagama. Suurte firmade kõhust kiirete ja agresiivsete spin-offide väljameelitamisest.