Intervjuu Kolmeraudsele

Neljapäeva hilisõhtul, pärast kuidagi eriti pikaks veninud tööpäeva veetsin mõned tunnid telemajas. Seekordne TV3 Kolmeraudne oli üks veidramaid laiv-teleesinemisi nende 6-7 seas, mis mul elus ette on tulnud. Nimelt tabas Lasnamäed elektrikatkestus ja grimmitoa musta ekraaniga teleka eest tehti ohtraid telefonikõnesid, kus teemadeks genekad, UPSid, signaaliruutingud läbi Läti jne. Käigupealt muutus esinejate järjekord ja loobuti vaatajaküsimustest.

Aga Priit (@priitkoff) oli toimetanud päris head küsimused ja Mihkel (@mihkelraud) esitas neid endale omase intensiivsusega. Rääkisime e-riigist, IT-haridusest ja -ettevõtlusest ja õige pisut Skype’ist. Tulemus, kokku ca 19 minutit on näha siin:


Välisinvesteeringud 2: tore ei ole tobe

Eile murdsin pead selle üle, milline võiks olla Sven Mikseri seisukoht välisinvesteeringute ja Eesti oma ettevõtluse toetamise küsimuses. Tolle postituste kommentaaridest tuli mitu head mõtet (aitäh!): vaadata-kuulata videosalvestust ja küsida Mikserilt otse. Tegin mõlemat ja sain targemaks:

From: Sven Mikser <Sven.Mikser@riigikogu.ee>
Date: February 21, 2011 13:56:07 GMT+02:00
To: Sten Tamkivi
Subject: RE: Reedene Tuulelohe lend

Tere veelkord,

Hakkasin mõtlema ja meenutama  ja usun, et võisin Martinsoni kommentaari peale öelda, et võrreldes välisinvesteeringuga oleks kodumaisel kapitalil rajanev innovaatiline ettevõte veelgi TOREDAM. Kindlasti mitte tobedam. Kui mu põrisev „r“ kuulaja segadusse ajas, siis kontekstist oleks pidanud siiski välja noppima, mida ma silmas pidasin.

Sven Mikser

From: Sven Mikser
Sent: Monday, February 21, 2011 1:29 PM
To: Sten Tamkivi
Subject: RE: Reedene Tuulelohe lend

Tere hr. Tamkivi,

Kõigepealt pean ütlema, et mind üllatab see „tsitaat“ ilmselt veel rohkem kui Teid, sest midagi niisugust ei ole ma teadlikult kindlasti mitte öelnud ega ka mõelnud.

Minu sissejuhatavas sõnavõtus „Tuulelohel“ oli lõik, milles ma ütlesin umbes nii: välismajanduspoliitikast kõneldes meeldiksid meile kõige enam otseinvesteeringud, mis tuleksid tarka tööd eeldavasse tootvasse sektorisse. Eriti hea oleks, kui see raha saaks õilistatud Eesti tööga ja tulemusena sündinud teenus või toode eksporditaks.

Vasturepliigis ütles Allan Martinson, et minu mõtteavaldus meenutab talle Andrus Ansipi poolt kunagi öeldut ja et tema arvates kuulub selline mõtteviis 20. sajandisse ning et tegelikult vajame me hoopis oma kodumaistel investeeringutel baseeruvat teadusmahukat tootmist.

Mina ütlesin, et Eesti innovatsiooni toetamise poliitika on minu arvates liiga konservatiivne. Meie EAS-il, Arengufondil ja teistel selleks kutsutud organisatsioonidel on olemas kõik õiged meetmed, aga kuna finants on piiratud, kiputakse toetama suhteliselt „lollikindla“ (s.t. turvalise, mitte tobeda!) äriplaaniga ettevõtmisi, mis võiksid oma krediidivajaduse rahuldada ka kommertsturul. Seevastu tõeliselt riskijulgetel ja innovatiivsetel ettevõtmistel on riigi tuge raske saada.

Kui Äripäev või keegi teine luges siit välja, et ma pean kodumaiseid investeeringuid „tobedateks“, siis on see kas pealiskaudsus või pahatahtlik konteksti moonutus. Seda viimast ei tahaks meie lugupeetud ärilehelt uskuda.

Parimat,
Sven Mikser

P.S. Mul ei ole midagi selle vastu, kui ka minu vastuse oma blogis postitate.

Müsteerium lahendatud ja minuarust oleks paslik Äripäeval vabandada oma allika öeldu sisu nii tobedalt moonutava lapsuse eest.

Aga tagasi teema enda juurde pöördudes – mis on teiste, eelkõige valimistel kandideerijate arvamus, välisinvesteeringute toetamise ja oma ettevõtluse poputamise tasakaalust?


Tehistõelisusest, filosoofiliselt

Käisin Plektrumi festivali raames paaril Mõttemasina loengul ja meeldis väga. Arukad inimesed, tavapärasest abstraktsemad mõtteharjutused ja Von Krahli must saal on hea kombinatsioon tööpäeva lõpetamiseks.

Meeldis niipalju, et andsin ka järele Postimehe ettepanekule oma muljeid jagada. Telefoniintervjuu on selliste teemade jaoks nagu tehistõelisus, energia, eetika, moraal ja tulevik muidugi päris keeruline formaat, aga Urve pani kenasti kirja, mida ise jooksvalt sõnastada suutsin, tulemust saab lugeda siin.


Lahendusi kommentaariläbu vastu

Daniel tõstatas Memokraadis taas kord vana lahendamata teema Eesti online-meedias möllavate anonüümsete internetikommentaatorite laiematest ühiskondlikest mõjudest, millele me iga päev ei mõtle. (Eriti hea on sel teemal tema “ühevaatuseline näidend” Sõnavabadus.)

Kirjutasin selle teema jätkuks ühe postituse võimalikest lahendustest. Ja otsustasin, et ka selle koht on pigem Memokraadis, kus see teema, lugejad ja diskussioon täies hoos. Loe siit.


Tihe telereede

Vabariigi Kodanikud
Eelmisel reedel juhtus nii, et [nädala keskel ilmunud arvamusloo](http://sten.tamkivi.com/2008/11/uutmoodi_ettevotjate_riik.html) järellainetuses sattusin Gonsiori tänavale ETV majja lausa kahel korral. Hommikul lindistasin intervjuu [Erisaatele](http://etv.err.ee/index.php?0545661) ja õhtul käisin [Vabariigi kodanike](http://etv.err.ee/index.php?0543615) otse-eetris.
Mõlemas tuli jutuks innovatsioon, Eesti majanduse ees seisvad väljakutsed, tööjõuteemad ja mõningal määral ka kitsamalt elu Skype’is. Aga loomulikult üsna erineva nurga all. Vabariigi kodanike auväärses vestlusrühmas jäi domineerima abstraktsem mure Eesti väärtuste pärast, sest tolerantsi ja teineteise toetamiseta ei juhtu midagi ei teadmistepõhises majanduses ega kultuurisfäärides. Erisaatele omaselt võeti seal teema ette kergemalt ja “praktilisemalt”, näiteks stuudiolaual “nokiat” otsides.
Millegipärast ei saa ETV veebist tuua videolõike blogikontekstis näitamiseks, aga nende oma veebilehel on saated siiski olemas, midagi alla laadida pole vaja:
* [Video: Vabariigi kodanikud, 28. november 2008](http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=88102)
* [Video: Erisaade , 1. detsember 2008](http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=88204) (intervjuu algus 9:30)


Helge tulevik ja Lollide saar

Käsil on tihe meedianädal… EPL Tehnika ja IT lisalehes ilmus üks minu allkirjaga juhtkiri. Millegipärast aga toda erialast lisalehte internetti ei riputata, seega jääb üle jälle blogipostitus:


Helge tulevik ja Lollide saar

Mida see tähendab, kui üks tsivilisatsioon on miljon aastat vana?” küsis kosmosemees ja rahvavalgustaja Carl Sagan. Meil on mõne aastakümne jagu kogemust raadioteleskoopide ja kosmoselaevadega. Miljonite aastate vanune arenenud tsivilisatsioon on meist sama kaugel, kui meie oleme ees galaagost või makaagist.”

Millistes mastaapides me mõelda tahame? Viieaastase perspektiiviga? Kahekümne? Viiesaja tuhande? Äge on kuulata, kui teoreetiline füüsik ja teaduse populariseerija Michio Kaku räägib tehisintelligentsi tulevikust. Või sirvida ajakirja BBC Focus kaanelugusid: „Kas kosmosereis on tervisele halb?” „Inimene 2.0.” „Kuidas ehitada planeeti?”

Read the rest of this entry »


Kaks tilka vett

Sõber saatis sellise lõbusa fotokomplekti, mõlemad pildid pärit kuskilt eesti meediast:

More speech bubbles Speech bubble

Sandori jutumullid on mõnevõrra fundamentaalsemad.


Psühholoogiline relv võitluseks idioot-kommentaatoritega

YouTube on välja arendanud ühe nutika lisavõimaluse: äsjakirjutatud kommentaari kuuldavalt kirjutajale ette lugemine:

YouTube adds Audio Preview of Comments

Eriti tore on see, et Google arendajad korjasid idee üles hiljutisest XKCD veebikoomiksi naljast ja lihtsalt tegidki kiiresti ära. Hetkel küll valikulise lisavõimalusena, mitte kohustusliku etapina kommentaari postitamisel.

Idee siis selles, et sappi pritsiv, ropendav, sõimav, grammatikareegleid eirav või täiesti artikuleerimatut võrgu-slängi kasutav anonüümne kommentaator peab kogu oma sopa enne omal nahal ja kõrvus personaalselt läbi elama, enne kui see teiste kasutajateni jõuab. Ja ehk võiks seeläbi tõesti sündida silutum sisu või isegi mõni eriti võigas postitus üldse ära jääda?

Eesti kommentaariumide “puhastamiseks” on küll eelregistreerimise nõudeid peale ja uuesti maha keeratud ja vahest ka kampaaniaid korraldatud, aga isiklike kokkupuudete põhjal kommentaaridega ei tunneta küll mingit muutust eelarvamustest, kadedusest, pimedast vihast ja lahmimisest normaalse dialoogi suunas.

Äkki võiks näiteks mõni suurem päevaleht oma kommentaaripostitajatele ilusas eesti keeles kohustuslikku etteütlust teha? Kiirustage, kes esimesena jõuab – tehnoloogia selleks on ju kõigile olemas.


Eesti vajab riskivõtjaid

Juunikuu Arvutimaailmas ilmus alltoodud arvamuslugu. Kirjutasin selle kokku ühe varasema siinse postituse ja selle järel kommentaarides tekkinud diskussiooni põhjal, aga kuna mõtet sai parasjagu edasi arendatud ja selle ajakirja täistekste internetist ei leia, on ehk paslik kogu tekst uuesti siia postitada:


Õues on küll päikeseline suvealgus, aga õhus on tunda sügisest väsimust. Need, kes on rääkinud eesootavast kriisist ja talunud nii meie valitsejate kui kaaskodanike halvakspanu kui õitseva Eesti „vaenlased“, leiavad nüüd oma möödunudaastastele mõtetele ja ennustustele kuhjuvat kinnitust igast värskemast majandusraportist. Aga uskuge, ei tee see õnnelikuks.

Eriti huvitav periood on alanud neile, kes on siiani jutlustanud majanduse pehmest maandumisest või “normaalsetest lühiajalistest korrektuuridest”. Justnagu midagi välist, meist sõltumatut tuleks ja läheks – pärast tormi tuleb varem või hiljem päike välja, ilma et me ise selleks midagi teha saaks peale ära kannatamise. Vahelduseks puhastele emotsioonidele tasub minu arust siiski ka fakte vaadata, et leida neid punkte, kus majanduses ja ühiskonnas midagi teisiti tegema võiks hakata. Mitte naftatootjad või Rootsi pangad, vaid meie ise.

Read the rest of this entry »


Rahulolev station.ee kasutaja

Olen nüüd vast kuu aega kasutanud news.station.ee ja blogs.station.ee teenuseid ja väga rahul. Miks?

  • NEWS.station avalehe valik näidata enam kui neljas või kuues kanalis kajastatud lugu aitab kiiresti pildi ette saada hetkel “kuumadest” teemadest
  • Konkreetse teema vaade võiks olla iga meediahuvilise sagedane tööriist, et näha kuidas praktiliselt sünnib uudis. Näiteks nagu selles juhuslikus näites, kus Postimees on kirjutanud uudise valmis juba siis kui Äripäev alles toore pressiteate veebi paneb. Ja Päevaleht on pea poolteist tundi maas.
  • Station teeb suurepärast tööd eestikeelsest tekstist organisatsioonide ja inimeste pärisnimede tuvastamisel. Näiteks, mida kirjutatakse Eesti lehtedes Skype kohta või allakirjutanust.
  • Mistahes võtmesõnaotsingu peale on võimalik tellida endale RSS-voog (nt Skype-teemaline siin). Selline ülimalt lihtne lahendus astub kõvasti kandadele senistele meediamonitooringu teenuse pakkujatele ja ilmselt sisaldab koos lisaväärtusteenustega (nt tänasest rohkem reaalajas indekseerimine) vihjeid, kust Station raha võiks teenima hakata.
  • Mistahes teema juures näidatavad seotud isikud ja organisatsioonid tõesti hakkuvadki teemaga. Ja näitavad teinekord päris huvitavaid “kes kellega käib” või “… äri ajab” seoseid.
  • Inimeste ja organisatsioonide edetabelid annavad ülevaate, kes hetkel sündmuste keerises on (või kelle PR-meeskond enim hoos).

Kõik ülaltoodu toimib kenasti ka kõigi Eesti blogide sisu analüüsil – asenda vaid news. URLi ees blogs.station.ee vastu. Lisaks arvutatakse Technorati eeskujul kohalike blogide neile viitamiste hulgal põhinevat “autoriteetsust“. Ja ma ei näe põhjust, miks tulevikus ei võiks katta ka teisi sotsiaalse meedia liike – (erialased) foorumid, sotsiaalvõrgustikud. Ja kindlasti ootaks ka NEWS.stationisse juurde kanaleid, mida nishimaid seda parem – Delfist ja Maalehest maakonnalehtedeni.

Minu esimene RSS-lugeja oli kunagi kodumaine FeedReader, millelt tänaseks olen kolinud veebipõhise Google Readeri peale, et oma infole eri kohtadest ja seadmetelt ligi saada. Aga mul on väga hea meel, et Toomas ja co on oma FeedReaderi loomise käigus tekkinud suurepärased teadmised sisuagregatsioonist samuti edukalt veebi kolinud. Ahjaa, nad peavad blogi ka.