IT-hariduse mõtted Õpetajate lehes

Paar nädalat tagasi käisid meil kontoris külalised Õpetajate lehest. Argo Kerb pani kenasti kirja, millest rääkisime – tekst saadaval Õpetajate lehe veebis ja allpool. Kuna tänaste õpetajate streikideni oli veel omajagu aega, siis saime rahulikumalt läbi võtta teemasid nagu IT-sektori ootused haridusele, IT Akadeemia visioonikski olevad rahvusvahelistumine ja interdistsiplinaarsus, paar aastat tagasi ikooniks muutunud “rahvusvahelised ärijuhid”, keda meil koolitatakse jpm. Read the rest of this entry »


Teema 2012: Töötajad omanikeks

Jätkuks eilsele postitusele, toon Teema 2012 ettepanekute paketist kommenteerimiseks ja aruteluks välja veel teise mulle südamelähedase mure: kuidas teha nii, et Eestis üha enam ajudega töötajatest ei oleks mitte pelgalt töövõtjad, vaid omanikena suuremad osalised iseenda loodud väärtuse jagamises.

Esimest korda kirjutasin töötajate optsioonide teemal aastal 2009 ja sellest ajast saadik on omajagu vett merre voolanud. Positiivne on see, et tänane tulumaksuseadus käsitleb optsioone ja maksustab neid ka pärast kolme aasta möödumist mõistlikult (ehk siis tulumaksuga tulu tekkimisel). Samas on esimese aasta praktikas juba koorunud välja rida küsitavaid (vt ka nt selleteemalist Facebooki-vestlust) ja kurbloolisi näiteid, mida seadusandja selgelt ei soovinud, kus võimalike pettuste piiramiseks ehitatud võrku kipuvad kinni jääma nii Eesti startupid kui siinsete rahvusvaheliste firmade töötajad.

Muutuv maailm eeldab iteratiivset lähenemist ja alltoodud tekst seletab veelkord konteksti ja juhib tähelepanu neile “järgmise ringi” parandustele, mida riik lähenemises ja seadustes võiks teha, et meil ikkagi oleks rohkem omanikest töötajaid. Peamine eeldus, konstruktiivne dialoog, on selleks olemas.
Read the rest of this entry »


Teema 2012: Välistööjõud

Teenusmajanduse Koda avaldas täna oma juba iga-aastaseks traditsiooniks saanud paketi Teema2012, mis käsitleb komplekti valupunkte, mida teenuste-valdkonna ettevõtjad näevad takistusena Eesti elu- ja majanduskeskkonna suurema avatuse teel. Et asi ei jääks vaid virisemiseks, on iga peatüki juurde kogutud ka ports hästi konkreetseid ettepanekuid, kuidas asju parandada.

Peatükkides (Meie inimesed, tervis, konkurentsivõimeline majanduskeskkond ja intellektuaalne ruum) on loodetavasti palju lugemis- ja kaasamõtlemisväärset, aga otsustasin siia rist-postitada paar teemat, mis mulle kõige südamelähedasemad ja mille väljamõtlemisse ja kokkukirjutamisse ka ise enim panustasin. Esiteks on ehk suupärasemad tükid lugeda, ja teiseks oleks tore kommentaarides kuulda teie tagasisidet ja uusi ideid edasiarenduseks. Alustuseks siis välistööjõu Eestisse meelitamise teemal.

Read the rest of this entry »


IT-hariduse intervjuu Arvutimaailmale

Digi toimetaja Martin Mets on kirjutamas järgmisesse Arvutimaailma numbrisse lugu Eesti IT-haridusest ja esitas ka mulle mõned küsimused, ilmselt mu selleteemalise tegevuse tõttu ITL juhatuses. Martini ja Henriku lahkel loal avaldan oma vastused ehk kiire Skype-tekstivestluse-intervjuu toorel kujul juba ette, aga ostke siis kindlasti ajakiri ka, et lõpptulemust lugeda.
Read the rest of this entry »


Kõige pehmem on maanduda mülkas

Esmaspäeval toimus minu jaoks teine (esimesest juttu siin) Informaatikanõukogu koosolek. Istungi päevakorra ja materjalide seast soovitan vabamal pühadehetkel soojalt tutvuda kolme failiga:

Kogupilt peaks eriti huvitav olema neile, kes kas jutlustavad majanduse pehmest maandumisest ja “normaalsetest lühiajalistest korrektuuridest”. Justnagu midagi välist, meist sõltumatut tuleks ja läheks – pärast tormi tuleb varem või hiljem päike välja, ilma et me ise selleks midagi teha saaks peale ära kannatamise. Vahelduseks puhastele emotsioonidele tasub minu arust siiski ka fakte vaadata, et leida neid punkte, kus majanduses ja ühiskonnas midagi teisiti tegema võiks hakata:

Read the rest of this entry »


Mis võiks Eestil majanduskriisist kasu olla?

Reedel, InnoEstonia 2007 konverentsi viimasel päeval olin palutud vestlusringi, kus Kristjani juhtimisel arutasime, kas, mida ja kuidas võiks Eesti õppida Silicon Valley innovaatilisest ärikultuurist.

Panelistid olid kõik Ränioruga kokku puutunud erineva põhjalikkusega – kes elab seal, kes korra-paar käinud, aga jõudsime kiiresti ühele nõule, et kopeerida sealset eluolu ei saa ja ei ole mõtetki. Pigem võib välja tuua nimekirja kultuurilisi tähelepanekuid, mis peaksid ka eestlastel muutuma üha loomulikumaks osaks tööelust, kui me tõesti tahame teadmistemahukas äris globaalselt mingit rolli mängida:

Read the rest of this entry »