Mõned juhuslikud märkmed selleaastaselt ITL visioonikonverentsilt.
- Heido Vitsur: 2000. a tõi iga täiendav välislaenukroon kaasa 2 krooni SKP kasvu. 2007 toodab laenukroon 0.5 krooni SKP-d. Ehk siis laenatud raha tarbitakse kohe ära, mitte ei investeerita.
- Singapuris on huvitavalt kombineeritud teemad: Informatsiooni, Kommunikatsiooni ja Kunstide ministeerium.
- Singapuri 2015. a eesmärk on 90% kodudest broadbandiga varustada… aga 100% kodudest, kus on lapsed. Mõistlik sisend prioritiseerimiseks.
- 2007 Eesti IKT turg on 1.5b EUR, ca 50/50 IT vs Telecom. IT osakaal kasvab.
- 28.9% elanikkonnast kasutab Eestis e-riigi teenuseid. Huvitav, mis see number oleks kui e-tuludeklaratsioon välja arvata?
- IKT kasutus Eesti firmades:
- e-mail on mööda läinud post/telefon/faks kategooriast (vastavalt ca 95% ja 90%). Ehk siis meil on juurde tulnud ettevõtteid, kelle kontoris on internet, aga puuduvad telefonid?
- kõige masendavamad protsendid on kasutusvaldkonnsa “product planning”. 50% kasutab IT-d, 20% plaanib hakata kasutama, 30% ei plaanigi?!
- Jaan Pillesaar: Kui vaadata meie maksusüsteemi, siis Eestis ei ole mõtet tööd teha. Kapitali liigutamine on sisuliselt maksuvaba, aga kui inimene hakkab tööd tegema, siis on maksukoormus ca 80%.
- Alates 2000 aastast on Eesti riigi kulud kasvanud +200% ja SKP +150%
- Idee Inglismaalt – poekäru mille küljes on vöötkoodilugeja. Võtad mingi asja riiulist ja paned korvi, samal ajal seda ära skännides. Kassasse jõudes loeb müüja selle info sealt välja ja maksad kohe, mitte ei passi lindi juures. Samas – Selveri kaheksa aasta taguse e-kaubanduseksperimendi tagasitoomine oleks veel mõnusam.
- GPSid on suuremates riikides on keeranud vaikseid elukeskkondi nässu. Nt vanur kolib väiksesse külla, et rahu ja vaikust nautida ja siis ostavad 200,000 kohalikku endale TomTomi, mis juhatab nad iga päev sealt külast läbi sõitma, kuna see on efektiivseim tee…
Kui ürituse slaidid võrku jõuavad, soovitan lugeda Jaan Pillesaare (ettepanek radikaalselt muuta teabetöötajate maksustamist), Allan Martinsoni (sissejuhatus riskikapitali) ja Kristjan Rebase (Arengufondi IT-seire vahetulemused) omi.
Üldiselt on kümneaastaseks saanud konverents kuidagi väsinud, et mitte öelda lausa morbiidse olemisega. Vaadates suure saali tühjasid rõdusid, tekkis mõte, et sinna oleks võinud tuua nt 6-7 bussitäit abituriente või tudengeid. Oleks ehk nendest visioonijuttudest rohkem kasu kui kitsas IT-inimeste ringis omavahel heietades.