Juunikuus toimus üks ootamatu, aga tore koosolek, kus Maksu- ja Tolliameti juhid kutsusid lõunasel ajal pirukaid pugima ja kohvi jooma mõned inimesed, kes palju internetiteenuseid kasutavad, ehitavad ja nende teemal aeg-ajalt ka avalikult sõna võtavad. Eesmärgiga saada tagasisidet Eesti E-Maksuametile ja mõtteid selle edasiarenduseks.
Allpool on sellest mõttevahetusest tekkinud märkmed, mida omavoliliselt natukene loetavamaks toimetasin. Ehk tekitab see teilgi mingeid täiendavaid mõtteid, olgu siis suuri või väikeseid arendusi, tehnilisi või puhtalt organisatsioonilisi – pange palun kommentaaridesse kirja, avalik diskussioon on huvitavam kui otse kuskile e-maile läkitada.
Mulle kodanikuna väga meeldib, kui riik siiralt huvi tunneb, mida ja kuidas ta paremini saab teha, ei ole kahju selleks mõned tunnid aega investeerida aeg-ajalt.
Osalejad: Peeter Marvet, Henrik Roonemaa, Henn Sarv, Sten Tamkivi, Enriko Aav, Dmitri Jegorov, Meelis Riimaa, Hannes Udde.
16.06.2009
- Ühisdeklaratsiooni esitamine ei ole väga selge, millal midagi kuvatakse, millal tuleb mida teha, millal abikaasa saab andmed kirja. Vaja selgust, töövoog võiks olla lihtne, kuidas asi käib.
- Andmete sisestamine. MTA-l võiks kõik andmed olemas olla teistest riiklikest registritest (nt katastritunnus), või pank võiks selle info anda (nt laenulepingute andmed liiguvad vaid osaliselt). Kodanik ei pea ise midagi sisestama, mis on riigil olemas juba, vaid MTA võtab selle info ise erinevatest kohtadest.
- Vaadata üle kas igale inimesele on vaja näidata kogu tuludeklaratsiooni vormi e-maksuametis, paljud ju kasutavad ainult teatud osi, mitte kõike. Seda saab analüüsida, mis kohti kõige rohkem kasutatakse. E-maksuametis täidetav vorm ei pea olema identne pabervormiga. Protsessi alguses saaks kasvõi paari kontrollküsimusega (“kas teenisid mingit tulu väljastpoolt Eestit? on Sul üks tööandja? kas tegeled investeerimisega?”) juba enamike inimeste jaoks 80% vormirägastikust ära peita.
- Üldine suhtlemine meilidega: meilide teksti sisu vaadata üle, vahel on seal mitte olulist infot, vahel mitmeti mõistetavat, sõnum võiks olla selge, inimkeeles. Disain võiks olla ühene.Meili esimesed laused võiksid anda ülevaate maili sisust (osad maili kliendid nagu näit gmail kuvavad ilma maili avamata lisaks subjektile ka maili esimesi sümboleid). Võimalusel lisada otselink meili, kust saab abi (nt link e-maksuametisse)
- Otsekorraldused maksude maksmiseks ja/või e-arve mis läheb koheselt panka ja siis jääb pangas ainult vajutada nuppu maksan. Kõik maksmiseks vajalikud rekvisiidid olemas, pangaarve, viitenumber, selgitus. Kui E-maksuametis on ükskõik mis vaates kirjas mingi (võla)summa, siis miks ei ole selle kõrval alati nuppu “Maksa”?
- Kogu riigi suhtlus võiks olla ühes kohas internetis, teenused koos. MTA rist-pakkuma ka teiste asutuste teenuseid, nt “aitäh deklari eest, muide, kas Sul juba elektroonne valijakaart on?”.
- Riik ei pea kõiki kasutajaliideseid ise looma, mistahes süsteemi peaks arendama selgelt piiritletud komplektina APIdest ja eraldi nende peal elavast kasutajaliidesest. E-Maksuameti liidese arendamien ei peaks olema MTA ainuõigus ja -kohustus, kui huvi on, siis miks ei võiks olla neid implementatsioone kümneid, nii eraldi kuskil veebis kui raamatupidamistarkvarade sees. Kõik väljavõtted töödeldavasse formaati (CSV vms), maksutähtajad RSS-voona jne.
- Pakkuda FIE-dele ja mikroettevõtetele tasuta raamatupidamise programmi internetis, mis automatiseeriks ka tulude deklareerimise. Pankadega on seda mõtet aastaid räägitud, aga pole keegi vedu võtnud.
- Isik annab ühe korra MTA-le volituse, et suhtleb tema eest teiste (riigi)asutustega, et võib saata nt infot meilile, küsida kelleltki teiselt otse infot jne. Miks peaks igal aastal eraldi andma luba nt pangalt lepingute saamiseks?
- Võrdluse moment teiste maksumaksjatega, kuidas olen mina riigile makse maksnud ja mis selle eest kohalik omavalitsus saab, kas olen KOV-i TOP 10 või kusagil mujal. Positiivne tagasiside tõstab maksumaksja enesetunnet. Näiteks: “Sinu selle aasta tulud võimaldavad koduvallas ülal pidada ühte konstaablit ja tuletõrjujat, aitäh!”
- Vaadata üle mis inimesele paremini silma hakkab veebi versioonis, kasutada testimisel nn udustamise meetodit (blurimist), et teada ,mis silma hakkab. Olulise info eristamine veebilehel.
- Alati peab vaatama ka seda, et pidevalt ei muudetaks, et on juba tuttav turvaline tunne kui lähen mingisse rakendusse.
- KKK haldus, et oleks juba koheselt leitav info internetist, saaks juba koheselt vastuse, võimalikud lahendused hüppavad juba ette küsimuse kirjutamise ajal.
- MTA annab ilusti teate kui lähen kehetu ID-kaardi serdiga sisse, teised seda ei tee, jagada kogemust teistele asutustele kuidas MTA-s tehtud.
- Ühtne riigiportaal, kus saab siseneda ka MTA-sse, aga kindalsti peab olema ka nn otseuks. Kasutusjuhtumeid on erinevaid (bookmarkimine, otsingumootorid)
- Pangale püsiv volitus et saadaks andmeid ise MTA-sse.
- Arendusel ja testimisel vaadata ka seda plaani, et oleks korras vene keel, inglise keel. Kui me suudame meelitada välismaalase (tudengi, töötaja) Eestis makse maksma, on väga rumal, kui protsess teda segab.
- E-teenustel võiks olla ideedele rõhuvad võistluslikud riigihanked, mitte ainult vähempakkumised etteantud spetsifikatsiooni alusel: kes pakub parema mõtte koos prototüübiga, saab “auhinnaraha” teenuse väljaarenduseks endale.
- IT ässade motiveerimine osalemiseks, kuidas neis huvi tekitada. Nende jaoks ei ole stiimulit riigihankel osalemiseks, kui samal ajal saab nt eksporti teha.
- Mõelda “flow psühholoogia” elementide kasutamisele, sarnasus arvutimängudele.
- Quality assurance – kaasata testidesse vabatahtlikke asjatundjaid. Nt järgmise aasta tuludeklaratsiooni varajane beta-testimine.
- Kodulehel võiks olla nt palgakalkulaator, muid selliseid võimalusi, et isikud saaksid ise arvutada oma maksusid.
- Käesoleva ürituse kajastus, mitte küll pressiteates, aga mingis blogis? (Tehtud!)
- Tagasiside osalejatele, mis oli tulemus, kas miskit läks ka töösse neist mõtetest.