Lugesin Raivo Heina laialt levivat blogipostitust ja kuigi sellega on lihtne suures osas nõus olla, tuli paar põlvenõksatust siiski. Ja kuna diskussioon on nii feissbukiseinasid-pidi laiali, siis ei osanud nende seast enam valida ja positan hoopis siia. (Kõrvalpõikena: distributed conversations on jätkuvalt lahendamata probleem, startupihuvilised).
Esiteks on Raivo sõnastanud ühe minu arust Eestis liialt vähe käsitletud teema:
Startuppidest on väga palju kasu, isegi, kui need ei vii välja reaalse ja tegutseva eduka ettevõtteni. Esimene suur kasuartikkel on see, et inimesed hakkavad mõtlema. Teine suuremgi veel on tõdemus, kas sa oled ettevõtja või mitte. Ettevõtjaks ei anna õppida, vaid selleks sünnitakse. Küsimus on, kas noor inimene teab seda, et temal on ettevõtja geen või mitte. See äratundmine tuleb läbi kogemuste, eelkõige läbi ebaõnnestumiste. Piltlikult võib öelda, et pankrott (kui see just pahatahtlik ei ole) ja ebaõnn on ettevõtja igapäevasõbrad. Nii nagu geenimutatsioonid on evolutsiooniarengu aluseks, toimib ka ettevõtlus. Läbi ebaõnnestumiste tähtede poole.Ja siin on Garaazi48 taoliste ürituste positiivne pool – aidata noortel või ettevõtlusest eemal olnud inimestel ennast juhtida selle poole ja jõuda läbi selle tõdemuseni iseenda olemuses.
Ma olen 100% nõus, et läbikukkunud katse luua ettevõtet on valus, aga kasulik nii läbikukkujale kui ühiskonnale/majandusele laielmalt. Ja Raivo oluline point on selles, et seda nii juhul, kui see inimene õnnestub oma järgmises või ülejärgmises äris (nn serial entrepreneurship), aga ka siis kui ta tunnetab paremini enda huvisid ja piire ja temast saab maailma õnnelikeim palgatöötaja, ametnik või kunstnik “kes on käinud teisel pool” ja seega on ka oma edaspidistes mitte-ettevõtja valikutes targem ja edukam.
Avaldan siin ka ühe väikese räpase saladuse: just sellesama mõttekäigu tegime läbi Skype’is kui otsustasime, et tahame startup-üritustel nagu Garage48 aktiivselt töökohti pakkuda – enamikest ideedest ja prototüüpidest ei saa firmasid, ei peagi saama. Aga see, kuidas säravate silmadega inimesed und trotsides proovivad neid endaseatud finishijooneni viia ja mida nad koos töötades õpivad, sorteerib need terad välja paljudest apaatsetest, kitsarinnalistest ja valesti motiveeritud sõkaldest tööturul.
Veel nõustumise poole pealt: muidugi nõuab uue äri ehitamine tööd, verd, higi, pisaraid, kapitali, abilisi ja rohkem aega kui üks nädalavahetus. Eks ole Raivo ise hea näide sellest, nagu ka suur osa Garage48 taga otseselt või kaudselt tegutsejatest.
Aga mul on kaks vastulauset ka.
Ettevõtlusentusiastide enamik ei ole kullakaevajad
Mulle tundub, et see pilt “hackathonilt toon lotovõidu”-tüüpi noorukist on iga klohmija enda poolt ehitatud õlgmees. Ma üritan ja üritan, aga ei suuda mitte ühtegi sellist meenutada – kuigi olen enamikelt Eestis-Soomes toimunud Garage48’telt üritanud vähemasti läbi astuda ja võimalikult palju ka võõraste inimestega vestelda. Käimasoleval nädalavahetusel on nii neid, kes oma esimeses idee-esitluses joonisid jämedalt alla, et ei ehita äri, vaid tahavad teha lõbusat tehnoloogia-eksperimenti. On progejaid, kes tulid Soomest kohale ilmselt kaua küpsenud infrastruktuuri-ideega, et see nüüd ennast tava-keskkonnast välja rebides ära prototüüpida ja ehk kohata ka mõnda disainerit. Ja kõige rohkem paistis mitte-tehnilisi turundus- ja äriinimesi, kes lihtsalt ei tunne oma tavaelus ühtegi elus progejat nii hästi, et temaga saaks paar päeva lihtsalt arutada, kas mingi idee on teostatav või mitte.
Mul ei ole põhjust – eriti viimati mainitute puhul – arvata, et nad ei kujuta ette, et kui prototüüp õnnestubki, siis alles päris elu ja tegelikud ületamist ootavad barjäärid algavad. Sest sellega nad ju tegelevadki oma tänases palgatöös, kus nad müüvad, juhivad ja klativad kasumiaruandeid – aga mõne teise omaniku, mitte enda heaks.
Ma kardan, Raivo, et üldistad siin mõne kurva näite pealt. Ja see, et Garage48 seltskond paar aastat tagasi oma esimese ürituse eufoorilise meediakommunikatsiooniga pisut väljundi-ootuste (“oi te ei usu, mis firmad esmaspäevaks turul on!”) vindi üle keeras on ka minu arust juba ammu korrigeeritud samm. Toonane kriitika, pidev avalik diskussioon ja tagasiside on olulised, aga märgakem ka teistpidi nende kuuldavõtmist ja progressi.
Üks ürituseformaat ei lahenda maailma probleeme
Teiseks, mulle tundub, et on ebaõiglane sihtida Garage48 kui selgelt kõige enam järjepidevat (ja valdavalt vabatahtlikku) tööd kitsalt interneti-ettevõtlus-entusiasmi edendamisel (“hype”-sildistamine vihjab rõhutatult sisutühjusele, aga see veel eraldi teema) teinud ürituseformaadi suunas tervet peotäit kriitikanooli, mis käsitlevad kogu hariduse- ja kogemustetsüklit, mis katavad teekonna koolipoisist IPOni. Jah, sellel teel on liiga palju toetuse ja hea hariduseta lünki, aga need ei täitu nii, et “need kes üht oma rida ajavad, tehku rohkem ja teisiti”. Tehtagu!
Et miks ainult internetitarkvara? Miks raamatupidamist ei õpetata? Kas juuksur polegi siis auväärt amet? Miks 48 tundi, aga mitte nädal või kuu? Jah, muidugi, kõiki neid asju on Eesti ettevõtluse ja seeläbi majanduse eduks vaja. Ja positiivsust otsides, eks see kui vastamata küsimuste nimekiri on pikem kui vastatute oma ongi üks progressi alus, võimaldaja.
Aga mis siia puutub kitsalt Garage48.org? Miks oodata, et just nemad peavad katma kogu elukestva õppeahela? Ja kui internetipoistel mingi asi natuke liikuma hakkab, siis muutub automaatselt nende “kohuseks” ka metsanduse ja kaubanduse sektorite uusettevõtete järgi kõpitsemine? Millega siis võiks tegeleda teaduspargid, inkubaatorid, akseleraatorid, ülikoolid, ärikoolid, koolitusfirmad, ettevõtluskonkursid ja mentorlusprogrammid? Väidan, et igaühel neist on siin tegemata tööd ja täitmata ootusi küllaga – ja kõik see ei ole mingi “Garage48 mure”, või tsiteerides Raivo sõnastust Martinile blogi kommentaariumis: “Kõike, mida räägid, oleks ju sinu ülesanne teha.”
Kirjutasin sellel teemal eelmisel aastal pikemalt ühe posituse, millel on ilmselt selle blogi ajaloo sisukaim jätkuvestlus kommentaariumis (sh ka nt Tehnopoli, globaalse Startup Weekendi jpt inimeste osalusel, et mitte jääda jällegi vaid Garage48 külge kinni). Äkki on veel tänagi väärt ülelugemist: Do Startup Weekends Help Create Startups?
Konstruktiivset arutelu ja praktilise panustamise võimalusi jagub siin meile kõigile. Ja paari tunni pärast saab näha, mida toredat sündis Garage48 Music nädalavahetusel.