Ajujahi konkursi korraldajad küsisid, kas paari aasta taguse zhüriiliikmena oskaksin toona nähtu põhjal üldistada mõne soovituse tänastele äriideede nuputajatele. Panin kirja alljärgneva, ilmus Ärilehes ka.
Uue äriidee väljanuputamise teeb keeruliseks vajadus leida üks tundlik balanss: ühest küljest peaks see ju olema, nagu öeldud, uus – looma klientide jaoks mingil moel teistsuguse ja parema maailma kui nende ümber täna on. Ja teiselt poolt on päris uhiuue mõtte peale tulemine, sellise peale, mida mitte keegi inimkonna ajaloos veel mõelnud ei ole, niivõrd väikese tõenäosusega saavutus, et selle peale oma isiklikke tulevikuplaane rajada ei pruugi olla eriti tasuv plaan.
Unikaalselt uute mõtete jaoks soodsaks pinnaseks on akadeemia, alusuuringud teaduses voi kunstniku pea, aga koik need “lillepotid” on ka erakordselt turvaline keskkond, et paljudest seemnetest kasvatada tugevad taimed pika aja jooksul enne kui need turumajanduse tormituulte kätte õue tostetakse. Kui üldse selleni jõutakse. Selleks, et ideest võiks saada toode või teenus, mille eest teised inimesed on valmis raha maksma, on vaja sellega kõvasti tööd teha. Itereerida ja katsetada, proovida erinevate nurkade alt. Prototüüpe ja jooniseid prügikasti visata ja uuesti alustada.
Vanasõna kohaselt õpib rumal enda vigadest ja tark teiste omadest. Unikaalse idee asemel on valdav enamus suuri innovaatoreid järgijad: ei leiutanud Google otsingumootorit või Apple mobiiltelefoni. Nad tulid juba tihkelt täis turule hiljem ja lahendasid inimeste juba kinnitust leidnud probleemid paremini kui nende eelkäijad. Ja suure tõenäosusega teeb nende tänaste toodetega varsti sama keegi kolmas, esialgu üleolevalt koheldav uustulnuk.
Minu soovitus “Ajujahi” konkursile kandideerijaile ongi see, et palun sisestage oma idee otsingumootorisse ja uurige, mis maailmas tehtud on. Kui te ühtegi vastust ei saa, siis on variante kolm: kas te olete ainukordne geenius, teie idee on erakordselt loll ja seda lahendust ei vajagi keegi või te peaksite lihvima oma otsingumootori kasutamise oskuseid.
Palju suurema tõenäosusega leiate te aga vähemalt mõned firmad, kes maailma eri paigus teiega sarnast äri üritavad ehitada ja on oma tegemistes jõudnud palju kaugemale kui teie täna. See on koht, kus küsida endalt, kas te olete millegi pooles paremas positsioonis kui senised tegijad – on teil rohkem kapitali, suuremad kogemused, teine geograafia, unikaalne tehnoloogiline nipp, ilusam disain, parem turundus, odavam hind, mõnusam klienditeenindus? Midagi muud? Ja lisaks endalt küsimisele uurige veel edasi, küsige valdkonna ekspertidelt ja – kõige tähtsam – oma toote potentsiaalsetelt klientidelt.
Ja nende vastustega mingegi “Ajujahi” konkursile. Mitte rääkima täiesti tühjast turust, vaid suutes veenvalt ja asjatundlikult selgitada, kes seal juba ees on ja mille poolest täpselt te erinete ja miks just need erinevused võidavad. Siis ehk võidategi.