Hüvastijätusõnad Toivo Annuse ärasaatmisel Akadeemia tee 21 ehk Küberi maja ehk Skype esimese kontori maja saalis.
Siin saalis on Toivo olnud palju kordi varemgi laval. Tõsi küll, ilmselt ei ole publik kunagi varem olnud nii viisakalt riides nagu täna.
Nendel toolidel on paljud teist kuulanud Toivot üldkoosolekutel, kui siin majas kasvama pandud Skype veel ühte tuppa ära mahtus. Siin laval andis Toivo kunagi ühe suure juhtimise teatepulga üle Otile, ja teise mulle. Siin saalis on maha hõigatud suuri tehinguid. Väikesi võite. Väga harva kaotusi.
Ühel või teisel viisil on Toivo siit lavalt alati rääkinud millestki, mis parajasti muutub.
Paarkümmend aastat hiljem ma julgen siin pakkuda välja üldistuse:
- Toivo oli maailmameister muutmises.
- Ja samal oli Toivo ise paljudes inimeseks olemise asjades muutumatu
Muutumine
Toivo saatis 17. detsembril 2002 kl 18:19 Niklasele ühe ajaloolise e-maili, mis on minu teada Skype loo dokumenteeritud algus.
“Ehitame uue ülemaailmse sideprotokolli!” Juba paljalt sellise mõtte argumenteeritult õhku viskamiseks on vaja teadmisi, visiooni, kavalust, järjepidevust ja hulljulgust. Ehk siis teisisõnu - Toivot.
Aga ideed ei maksa midagi, eksole. Toivo tõeline talent seisnes selles, kuidas asju ära teha. Kuidas inimesed tööle panna.
Ta oli ise suuteline töötama nagu hull. 80-tunnised töönädalad. Läptop kõhul tunnike magada, et siis emailidega edasi minna. Linn-päevas-tempoga mitmenädalased lennutuurid, igalt kohtumiselt tekstifail detailsete märkmetega neile, kes kohal ei olnud.
Eeskuju on nakkav, aga Toivo teadis, et ise ikkagi kõike ei jõua, ja suurte muutuste jaoks on vaja kaasa tõmmata palju ajusid
Toivo oskas oma eeskujuga panna sadu inimesi õhinaga tööle nii, et nad
- igaüks proovis olla iga päev natuke parem kui ta oli eile,
- ja mitte kunagi kehvem kui maailma parim.
Võib ilma igasuguse liialdamiseta öelda, et Toivo Annus on muutnud tuhandete nutikate noorte inimeste elusid, ja läbi nende sadade miljonite omasid.
Elutöö taustal
Toivo nähtavaks elutööks on ikka ja jälle see kaasaegne maagia, kus mõni poiss või tüdruk Eestis või Singapuris liigutab sentimeetri ulatuses oma sõrmi klaviatuuri kohal, ja sadade miljonite inimeste elu ümber maailma muutub paremaks. Füüsiliselt ja päriselt. Inimesed helistavad, maksed liiguvad, droonid lendavad.
Toivo isiklikumaks elutööks on tema lapsed, tema pere, tema kodud. Sest me teame, et nende suurte maailma-muutmiste taustal müttas Toivo parima meelega Sangastes, ja hoidis silma peal nii kodu- kui metsloomadel.
Ma kasutan sõna “taustal”, sest Toivo oligi alati oma muutuste TAGA:
- taustal kui nende käivitaja, suunaja ja nõuandja.
- ja taustal kui ülimalt oma privaatsus hindav ja mitte kunagi ise pildile tükkiv Toivo.
Mitte-muutumine
Mis asjad need Toivo enda juures EI muutunud? Mulle tulid pähe kolm:
- Toivo põhimõttekindlus
Kui te mõtlete kindlate veendumustega inimeste peale, siis minu arust on olemas selline skaala:
- Täielikud tuulelipud,
- kompromissi-otsijad,
- tavalised inimesed,
- põikpead,
- jäärapead,
- siis on tükk tühja maad,
- ja siis Toivo.
Kui Toivo uskus, et midagi on õiglane, või veelgi enam, et kellegi suhtes ollakse EBAõiglane, siis võis ta mängu panna kõik. Inimsuhted, raha, enda heaolu.
- Toivo teadmistenälg
Toivo ei lõpetanud kunagi õppimist, ja hoolitses pidevalt, et ka teistel see meelest ei läheks.
Üks tänane edukas tehnoloogiafirma juht Kristjan mängis koolipoisina squashi. Meistrivõistlustel nägi ta sageli ühte tõsise näoga vaikset meest, kes mängis hästi ja mängude vahel kunagi ei lobisenud teistega. Võttis välja hoopis paksu raamatu ja luges. Alati.
Usun, et paljud meist lugesid Mythical Man Monthi või mõnda teist tarkvaraarenduse-klassikut esimesena just sellepärast, et Toivo seda soovitas. Ja nii mõnigi insener näris koodi kirjutamise vahele läbi ootamatult lauale tekkinud turundusõpiku… sest selle pani sinna Toivo. Järelikult pidi see olema hea mõte.
Sõber Tarmo väidab, et jiu-jitsus pruuni vööni jõudmise eest võlgneb ta tänu otseselt ühele professionaalse võitleja elulooraamatule, mida Toivo möödaminnes Singapuri loomaaias talle soovitas.
- Tugisammas Toivo
“Toivo peale võis alati kindel olla” on lause, mida olen kuulnud viimastel päevadel ikka ja veel.
Sõber Henn rääkis lugu, kuidas nad olid Toivoga paadiga sõitmas, kui paadist kukkus äkki kärestlikulisse jõkke väike poiss. Selleks ajaks, kui teised alles paati pidurdasid, oli Toivo juba vees poissi päästmas. Sellises olukorras ei olnud Toivo jaoks küsimus kunagi selles, kas põhjas on mõni kivi või kas vesi on külm. Kellegi aitamine oli tal pigem füüsiline refleks.
Ja see oli üks väike, võõras poiss. Olla Toivo sõber tähendas, et ta oli vajadusel sinu jaoks olemas veel 100X intensiivsemalt, kui seal jões.
Lõpp
Täna on Toivo siin laval viimast korda ja vaikselt. Aga ma tean, et meie jutud ja lood tema erilisest elust ja sügavatest mõjudest ei lõpe kunagi. Peame nüüd ise hakkama saama.
Ja eks seegi ole üks suur muutus, millistega hakkama saamiseks Toivo meid alati ette valmistas.
Puhka rahus, Toivo.
