Veel viiteid majanduskriisihuvilistele

Tänases Päevalehes ilumus mu nädalataguse majanduskriisi-blogiposti lehekõlbulikumaks toimetatud versioon. Kommentaariumis seekord lahmimist kõvasti vähem ja pikemaid teemakohaseid postitusi rohkem, tore.

Ja blogosfääris leidub vastukaja Tiidult, Raulilt, Andreselt. Jaanus lubab ka millalgi selleks aega võtta.

Ahjaa, Kaido ja Kristo Mindmap.ee-st jagavad selleaastasest InnoEstoniast oma märkmeid. Muidugi mindmappidena.

Aitäh.


Mis võiks Eestil majanduskriisist kasu olla?

Reedel, InnoEstonia 2007 konverentsi viimasel päeval olin palutud vestlusringi, kus Kristjani juhtimisel arutasime, kas, mida ja kuidas võiks Eesti õppida Silicon Valley innovaatilisest ärikultuurist.

Panelistid olid kõik Ränioruga kokku puutunud erineva põhjalikkusega – kes elab seal, kes korra-paar käinud, aga jõudsime kiiresti ühele nõule, et kopeerida sealset eluolu ei saa ja ei ole mõtetki. Pigem võib välja tuua nimekirja kultuurilisi tähelepanekuid, mis peaksid ka eestlastel muutuma üha loomulikumaks osaks tööelust, kui me tõesti tahame teadmistemahukas äris globaalselt mingit rolli mängida:

Read the rest of this entry »


A Lot Of People Doing Wrong Things in Estonia

Manufacturing: Estonia VS Germany
An interesting graph from a presentation by Ott Pärna, CEO of Estonian Development Fund (see also my post from their recent event, in Estonian). Estonian & German industries being compared here by employment (left) and value added per manufacturing area.
One common characteristic we share is that there are a lot of areas where a large share of people is adding a tiny part of the value for country’s economy. However, it is quite concerning how tilted towards the bottom (= less value) is the distribution of Estonian workforce.
It would be very interesting to see service industries in different countries being compared in a similar way – such as the software, biotech, nanotech and other innovation/R&D fields we talk so much about. Anyone have a good pointer?
PS: most value in German manufacturing is added with oil, nuclear fuel and tobacco? Scary…


Which Michelin gave Hakkasan Their Star?

Canadian jumbo crab
Hakkasan (SkypeFind reviews) has been on my to-go list for a long time. Can’t even remember who was the very first to recommend it (and maybe the place was just better a year+ ago?). It is right around the corner from our London office, but for a reason or another I never made it.
Now I did and what a complete disappointment it was.
GOOD:
* Those who had ’em, praised the cocktails.
* Dimsum & duck appetizers were nice.
* That’s it.
BAD:

* Well manned (headcount-wise), but careless service. The wet wiping cloth coming between you and your food kind.
* Robotic sommelier who says his lines and just does not listen if you ask something about the wine. As in ignoring you.
* Loud and overcrowded as a cocktail bar… on the restaurant side on Monday night.
* Most appetizers could not compete on Cheap Chinese Takeaway championships if they tried.
* My crab (pictured above) tasted like paper towels. I rarely leave my seafood uneaten.
* All this and more for about 100 pounds per head.
Who exactly decides on Michelin stars these days? Some Anatoli Michelinovski running a parallel business in some dark alley?
And #19 in the 50 World’s Best Restaurants list??? Come on…
PS: my friends say that the same owner’s Yauatcha is still a good place for dimsum.


Nice Welcome Surprise

Estonian welcome in London
At some point the Radisson Edwardian hotel I usually stay at in London started leaving me hand-signed welcome notes to the room when I arrive. Nice touch, even if common for regulars at many hotels.
Now they’ve taken it a step further – the note speaks my mother tongue. And quite familiar in tone, I must say. (“Kallis” is usually used in the very friendly context where “darling” if not “sweetheart” is appropriate, as opposed to casual “dear”).
Thanks for the neat surprise, Radisson! Estonian has just a bit over 1 million speakers globally, so we don’t get service in our own language abroad too often.


Alustuseks tasuta kohvi

Arengufondi hommikusöök
Palju diskussioone põhjustanud riiklik Arengufond alustas tänase arutelu-hommikusöögiga esmakordselt laiemat dialoogi Eestis juba tegutsevate riskikapitalistide ja ettevõtjatega. Seltskond soliidne, õhkkond tore ja jutt selgelt nihkunud “kas on vaja?” küsimuselt “kuidas teeme?”-le.
Mõned üksikud meeldejäävamad mõttekillud:
* Baltikumi riskikapitali turu maht on 12m EUR, Soomes 700m EUR. Tõsi, viimasest numbrist enamiku moodustavad management buy-out ja buy-in tehingud, spinoffid suurfirmadest jm. Seed stage & startup osakaal on ehk veerand. (Arengufondi värske Investeeringute juht Markku Mäenpää)
* Arengufondi on palju kahtlustatud plaanis, et see on pelgalt poliitikute klassivendade hämarate projektide jaoks raha kantimise vahend. Ja mis seal salata – ka Arengufondi seadusest (PDF) kumab see variant läbi. Seega on meil Markkuga hästi läinud – ta ei ole Eestis kellegagi koos koolis käinud, malevas olnud või muul viisil semutsenud. (Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt)
* Praegu on õige aeg innovaatilise riskikapitali peale rõhku panema hakata. Veel aasta tagasi vaadati kedagi, kes eelistab tehnoloogiat kinnisvarale (kus on narkoäriga sarnased marginaalid) kui lollakat. (Rainer Nõlvak)
* Lepiks terminites kokku – Eesti kinnisvaraarendus ei ole enam mitte real-estate vaid fake-estate äri. (Üllar Jaaksoo)
* Arenguseire peaks jälgima sellist indikaatorit nagu Ambitsiooniindeks ja töötama selle tõstmiseks. Kas meie ettevõtjad ja tehnoloogid tahavad südamest olla Euroopa või maailma tipus oma äriga? (Üllar Jaaksoo)
Mulle tundub, et peamine asi millele tehnoloogiaekspordi kasvu toimumiseks keskenduma peab, on siiski inimesed, kes ettevõtted edukaks teha suudaks. Või täpsemalt nende inimeste poolt kantava kultuuri muutmine ja kasvatamine.
Millest alustada? IT-tudengi harimisest, et ta teaks, mis asi on riskikapital ja kuidas seda oma esimese firma loomisel süüakse. Kogenud välisjuhtide, -marketdroidide, -tehnoloogiagurude meelitamisest kasvõi paariks aastaks Eestisse kogemust jagama. Suurte firmade kõhust kiirete ja agresiivsete spin-offide väljameelitamisest.