Eesti konkurentsivõime presentatsioon

EASi tellimusel on Ernst & Young valmis saanud võrdleva uuringu Eesti konkurentsivõimest teiste Euroopa riikidega võrreldes. Fookus on kitsamalt võetud just tööjõu maksude ja töösuhete paindlikkuse teemadele. Väga kompaktne ja kohati üllatav materjal.

See on kohustuslik kirjandus kasvõi selleks, et paremini mõista Targa Eesti mõttekoja ettepanekute konteksti. Näiteks hindamaks, kas ettevõtjad räägivad mingist ahnete kapitalistide salakavalast maksu-utoopiast või lihtsalt konkreetsetest meetmetest, et majanduskeskkonna osas eest liikunud (naaber)riikidele konkurentsis järele jõuda.

Slaidid ise siin:

Eesti konkurentsivõIme uuring

View SlideShare presentation or Upload your own. (tags: estonia economy)

Helge tulevik ja Lollide saar

Käsil on tihe meedianädal… EPL Tehnika ja IT lisalehes ilmus üks minu allkirjaga juhtkiri. Millegipärast aga toda erialast lisalehte internetti ei riputata, seega jääb üle jälle blogipostitus:


Helge tulevik ja Lollide saar

Mida see tähendab, kui üks tsivilisatsioon on miljon aastat vana?” küsis kosmosemees ja rahvavalgustaja Carl Sagan. Meil on mõne aastakümne jagu kogemust raadioteleskoopide ja kosmoselaevadega. Miljonite aastate vanune arenenud tsivilisatsioon on meist sama kaugel, kui meie oleme ees galaagost või makaagist.”

Millistes mastaapides me mõelda tahame? Viieaastase perspektiiviga? Kahekümne? Viiesaja tuhande? Äge on kuulata, kui teoreetiline füüsik ja teaduse populariseerija Michio Kaku räägib tehisintelligentsi tulevikust. Või sirvida ajakirja BBC Focus kaanelugusid: „Kas kosmosereis on tervisele halb?” „Inimene 2.0.” „Kuidas ehitada planeeti?”

Read the rest of this entry »


Uutmoodi ettevõtjate riik

Tänases Eesti Päevalehes ilmus üks arvamuslugu riigi ja ettevõtjate vahelise diskussiooni puudujääkidest. Seda ajendasid kirjutama hiljutised Restart konverentsil tekkinud mõtted ja Targa Eesti mõttekoja ettepanekud. Artikli toimetamata täistekst allpool.


Uutmoodi ettevõtjate riik

Alles aasta tagasi, kui kinnisvaraarenduseks anti ülilihtsasti laenu, tundus, et keeruka teabeäriga pole Eestis mõtet jännata. Provotseerisin tollal, et meie riik äkki vajakski üht korralikku majanduskriisi (EPL, 16. November 2007). Kriis võiks raputada ühiskonna petlikust heaolesklemisest välja, tagasi kahe jalaga maa peale. Mõtlema neid mõtteid, tegema neid tegusid ja otsuseid, mis viiks majanduse tegelike struktuurimuudatusteni.
Nüüd on see kriis kohal.

Read the rest of this entry »


Tarkade inimeste Eesti tegevuskava

Visioonist Lahendusteni ja Restart konverentside märkmetes olen viidanud Targa Eesti mõttekoja osaliste esinemistele. Nende lahkel loal postitan siia ka nende seni tehtud ettepanekute täisteksti. Avalik diskussioon eeldab ju, et see ei liigu ainult kuskil tagatubades ja privaatpostkastides.

Enamikke neist punktidest toetan kahe käega ja loodan, et need saavad kiiresti reaalsuseks. Mõne üksiku puhul on mul seisukoha kujundamiseks vähem infot, nt riigi reservide “koju” toomine tekitab mõtteid nii positiivsetest kui negatiivsetest võimalikest tulemustest…

Mis teie neist ettepanekutest arvate?


Read the rest of this entry »


Restart konverentsilt

Veetsin laupäeva Reformierakonna majanduskonverentsil Restart. Kogu üritus ise keerles oodatult liberaalse turumajanduse ümber, aga minu suureks rõõmks sisaldas lisaks teooriale ja käsiloleva kriisi analüüsile ka palju selgeid ettepanekuid ja ideid edasminekuks. Tahaks loota, et seoses võimupartei esindajate suure osakaaluga saalis neid nüüd kiiresti-kiiresti otsast täitma hakatakse.

Minu enda sõnavõtt kukkus vist üsna kehvalt välja. Otsustasin, et kuna konkreetsetest maksu-, seaduse- jne ettepanekutest on juba paljud targemad mehed laval rääkinud, keskendun oma jutus majanduselu pehmemale poolele. Rääkisin sellest, kuidas üliliberaalses ja minimaalse riigi sekkumisega majanduskeskkonnas on siiski veel midagi, mida riik ja selle juhid peaksid üritama mõjutada: väärtused. Ja kui ma peaksin valima ühe väärtuse, mille osas Eesti on maailma tipp-innovaatoritest liiga kaugel maas, on see tolerants. Rääkisin vihast, mida minus tekitas see, et kui Postimehe toimetaja avaldab sellise rassistliku ja ksenofoobse teksti, “suurimat kvaliteetlehte” lugevad massid rõkkavad. Ja kui sellised äärmused on avalikult tunnustatud, siis mis lootus on näha meil väikesed, avatuid, maailmas läbilöögivõimelisi innovaatoreid. Välis-innovaator ei tule keskkonda, kus puudub tolerants. Ja meie oma kõige kõvemad tehnoloogid võivad vabalt lahkuda riigist kuna keskkond on nende teistmoodi olemise (innovatsiooni eeldus!) suhtes vaenulik, mitte tunnustav. Isegi kui maksud on soodsamad. Kuna aeg oli väga napp, siis jäi palju ütlemata ja saalist ei tulnud ühtki küsimust. Sestap ka tunne, et läksin ehk konverentsi ülejäänud temaatikas liiga kaugele, või ei suutnud selle seotust majandusega päris kohale viia. Peaks võib-olla rohkem lahti kirjutama need mõtted.

UUENDATUD: Avastasin YouTubest ka selle esinemise video.

Nagu juba tavaks saanud, postitan oma päeva jooksul kogunenud märkmed teistelegi lugemiseks:

Read the rest of this entry »


Eesti aasta ettevõtja valitud

Palju õnne Jaan Puusaagile, kes kuulutati eile Ernst&Youngi korraldatud Aasta Ettevõtja konkursi võitjaks. See konkurss toimus Eestis esimest korda, aga on juba paarikümneaastase traditsiooniga rahvusvahelise Entrepreneur of the Year nö kohalikuks eelvooruks. Eesmärgiks muidugi esile tõsta ja tunnustada neid inimesi meie seas, kes võtavad riske ja viivad majandust edasi, asutades ja juhtides kiiresti kasvavaid, edukaid ettevõtteid.

Mul oli au sel aastal osaleda selle ürituse zhüriis, väga huvitav kogemus. Ettevõtja, või veelgi enam halvamaigulise “ärimehena” kujutab Eesti avalikkus tavaliselt ette kasuahnet Tallinna meest. Esimese filtri järel välja valitud paarikümne kandidaadi seaks oli nii mehi kui naisi, nii Tallinnast kui Põlvast, mitme eri rahvuse ja emakeelega. Kõrgtehnoloogia kõrval erameditsiin, koolitus ja puidutööstus.

Juba viie finalistini (lisaks siis Valeri Iltšenko (Envirolyte Industries International OÜ), Jelena Masli (RGR Airon OÜ) , Andrus Loog (Taastava Kirurgia Kliinik AS) ja Taavi Kotka (Webmedia AS)) jõudmine oli omajagu keerukas ülesanne, aga usun et nad kõik on väärt eeskujuks tõstmist. Nad loovad midagi uut, mitte pelgalt ei vahenda. Nad on loonud kümneid ja sadu töökohti. Kõigi nende tegevuses on ekspordil suur või üha kasvav roll. Nad hoolivad ühiskonnast ja keskkonnast enda ümber laiemalt kui oma firma kitsad huvid nõuaksid. Ohutu palgatöö asemel võtavad nad igapäevaselt riske oma aja, nime ja kapitaliga. Need on kõik kriteeriumid, mis mulle isiklikult valiku tegemisel olulised olid.

Kõige-kõige kõvema välja valimine sellest viisikust ei olnud üldse lihtne, aga usun, et Jaan Puusaag on Krimeltet ehitades teinud midagi selgelt esiletõstmist väärt, teistel kandidaatidel on loodetavasti veel võimsam tähelend oma ettevõtetega veel ees. Kui paljud üldse teadsid enne sellest miljardikroonise käibega, 95% eksportivast, kolmesajapealisest ja omas valdkonnas maailma Top5 kuuluvast tootmisettevõttest meie oma “tagahoovis”? Loodan, et tänu sellele konkursivõidule teatakse rohkem. Ja kuulatakse hoolega, mis Jaanil tema kogemuste põhjal öelda on, et meil selliselt kasvavaid firmasid rohkem oleks.


Kaks tilka vett

Sõber saatis sellise lõbusa fotokomplekti, mõlemad pildid pärit kuskilt eesti meediast:

More speech bubbles Speech bubble

Sandori jutumullid on mõnevõrra fundamentaalsemad.